ERL, Hobumaailm
Eelmisel nädalal jätkus Poolas Baltica Spring Tour, mis seekord kujunes kõige edukamaks Paul Argusele, kes lisaks erinevatele auhinnalistele kohtadele võttis Ping Pongiga ka 125 cm parkuuri võidu.
Pühapäevane finaalide päev kujunes kahenädalasest pingelisest võistlusest väsinud sportlastele raskeks katsumuseks, milleks leidis veel enda jaoks piisavalt särtsu Ping Pong V, kellega Argus võitis Silver Touri finaali 50 osaleja seas. Samas sõidus kogusid Maarja Martinson ja Banderas 5 kp. Laupäevasel 135 cm kõrgusel Gold Touri’l osalenud Argus ja Helene Marie Rägo pääsesid mõlemad teise faasi. Argus sooritas Renessiniga puhta sõidu ja lõpetas Abdullah Al Sharbatly järel teisel kohal, Rägo ja Con Quick tegid teises faasis ühe eksimuse ja tulid kuuendaks.
Auhinnalistest kohtadest võib veel välja tuua Arguse ja Renessini reedese kolmanda koha 135 cm puhtus-kiirusparkuuris 51 osaleja seas. Ping Pong V-ga tuldi kolmandaks 130 cm parkuuris, kus osales 47 paari ning kaksikvõidu võttis MM-i hõbe Sharbatly.
Teisel nädalal võistles Ciekocinkos eestlastel veel Madis Morna, kes 6-aastaste hobuste finaalis saavutas hobusel Herbert 7. koha 27. osaleja seas. 5-aastane Chardonnay Nahiga tegi sportlane puhta sõidu teisipäeval ning pääses finaalis ümberhüpetele, kus kogus 8 kp. Reedeses 120 cm kiirusparkuuris sõitis Morna puhtalt Laszloga, kuid auhinnalisele kohale siiski selle tulemusega ei pääsenud.
Ratsanike sõnul võttis väsimus lõpuks kõigi üle võimust. Maarja Martinson lausus, et seekord oli ehk vaimne väsimus suuremgi kui füüsiline. „Võistlesime tegelikult 4 nädalat järjest, sõitsime otse Luunjast Poola. Abilisi meil kaasas ei olnud, samuti ei ole hobused väga harjunud nii suure koormuse ja suurte platsidega, nagu me isegi. Stressirikas on seegi, et siin ei olnud üldse kerge nende tulemustega auhinnarahasid korjata, kui võrrelda Baltikumi, Soome või Venemaaga, samas reisikulud olid kõrged ja lisapinge, et midagi tuleb tagasi võita, just kaasa ei aidanud. Tundsime ka teatavat survet ennast pidevalt tõestada – kohal oli palju selliseid tiime, kus oli näha suurte ressursside panustamist ja kelle kõrval meie suhteliselt vaeste sugulastena paistsime. Kõik sellised asjad mängivad oma rolli, nagu ka see, kui nädalate kaupa kommuunielu elada ja pole võimalik end korralikult välja puhata.“
Teisalt andis reis suure kogemuse, tõdes ta. „Saime tunda rutiini päris suurte radade hüppamisel ning oluliselt tugevamas konkurentsis võistlemise kogemuse. Sai näha palju häid hobuseid ja sõitjaid ja nende taustajõude ja treeningmeetodeid. Lisaks muidugi superplatsid, ilusad maastikud, igati toimiv infrastruktuur.“