Eliis Pääsuke
Juba mõned aastad on koolisõitjatest harrastussportlased jälginud imetlusega, kuidas takistussõitjatest liigikaaslased on tegemas „tiigrihüpet“. Porsche karikasarja tulemisega on kasvanud nii harrastajate arv, kui ka oskused muljetavaldavalt. Raskusastmed on liikunud kiiresti ülespoole, samuti hobuste ja sportlaste kvaliteet.
2017 aasta lõpus koguned pisike grupp koolisõidu harrastajaid, et mõtiskleda, kuidas tekitada sarnast sensatsiooni ka koolisõidu Maailmas. Loomulikult tundub esialgu, et läbimurdeks peab olema vähemalt samaväärne sponsor aga, kas see ikka on nii? Kas takistussõidu harrastajaid viib edasi nimekas sponsor või on seal taga hoopis entusiastlik grupp inimesi? Kindlasti lähevad siin kohal inimeste arvamused lahku aga mulle isiklikult tundub hea eestvedamine siiski 80% edust ja raha 20%.
Usun, et koolisõidukarikasarja võibki lugeda kõigi harrastajate ühiseks edulooks. Sarja ülesehitus on selline, et iga etapi korraldusliku poole eest eestvedamise, kaasaarvatud sponsorite, võtab endale üks tall koos oma aktiivse harrastajate grupiga. Etapid on võimalikult üle Eesti laiali jaotatud, et osalemise võimalus oleks võimalikult paljudel soovijatel. Sellel aastal toimusid etapid, Rahulas (Tallinn), Pallasel (Lääne-Virumaa), Piira tallis (Lääne-Virumaa), Liivakul (Viljandi) ja Kilgi (Tartu). Siin kohal kasutaksin võimalust tänada kõiki korraldajaid, kes olid hingega asja juures ja olid sarja õnnestumise alusammasteks. Järgmiseks aastaks on meil juba uued põnevad tallid ja korraldajad liitumas, millest kuulete varsti täpsemalt!
Lisaks koos tegemisele ja harrastajate aktiivi väljaarendamisele püüdis karikasari anda võimaluse startimiseks erinevatel tasemetel. Samuti tahtsime julgustada ratsakooli sportlasi lihtsamates klasside osalema. Sarja kokkuvõttes premeeriti parimat ratsakooli hobust, kelleks seekord osutus Vääna ratsakooli hobune Domino koos ratsanikuga Merike Varuskiga, eriauhinnaga.
Samas tundsid korraldajad ja osalejad, et siin on meil siiski veel suur arengusamm teha. Paraku tingisid selle aastased reeglid olukorra, kus mindi madalamasse klassi nii öelda soojendussõitu tegema ja selle käigus napsati ka auhinnad ja rosetid endale. Kui esimesel etapil oli väljas arvestatav number esmakordseid startijaid ja ka ratsakooli paare, siis sarja teises pooles nende ind mõistetavatel põhjustel rauges. Sellega seoses tuleb järgmise aasta karikasarja korraldamisel põhirõhk just sellele, et reeglid oleksid veel õiglasemad ja soodustaksid uute koolisõidu harrastajate liitumist.
Arvan, et suurim väärtus, mis selle aasta karikasari lõi oligi koolisõidu harrastajate ülesäratamine ja aktiivsete võistlejate grupi moodustumine. Samas ei saa me aga alahinnata sponsorite väärtust karikasarja õnnestumise juures. Tooksin siin kohal välja WINWIN Solutionsi, kes toetas sellel aastal koolisõidu harrastajaid kogu südamega.
Siit jõuamegi sujuvalt meie osalejate juurde, kelleta meil poleks põhjust ju ühtegi karikasarja korraldada. Kokku kogus erinevates arvestustes punkte 34 harrastajat, mis on üsna muljet avaldav number. Harrastajad tegid etappide lõikes keskmiselt 40-50 starti, mis tuli esimeste etappide korraldajatele positiivse šokina. Meie karikasarja kõige raskema klassi L-kergema arvestuses oli võitja Agnes Raudam, kes krooniti ka koolisõidu harrastajate meistriks. Samas pakkus talle pingelist konkurentsi Marit Poltimäe, kes ühe protsendi võrra väiksema üldtulemusega platseerus teisele kohal. A klassi võitis kindla edumaaga Kristina Lätti, keda võib veel välja tuua väga tubli osalejana, puududes vaid ühelt etapilt. ABC arvestuses tõusis kõige kõrgemale pjedestaali astmele Marian Koplimäe ja selle klassi võidu puhul võib välja tuua stabiilselt kõrgeid protsente, mis küündisid üle 70%.
Jõudes ringiga tagasi küsimuseni, et kellele on karikasarja vaja, siis ikka meile harrastajatele endile ja selleks, et saaksime oma oskusi omasoodu edasi arendada. Loomulikult ei ole selle juures vähem tähtis roll võistluspaigas kihaval sotsiaalsel elul, heal kohvil ning headel emotsioonidel.
Kohtumiseni järgmisel aastal!
Hetkel edukaim harrastuskoolisõitja Agnes Raudam hobusel Rockefeller. Foto: Triin Laanemägi