16. mail kogunesid ratsaliidu liikmesklubide esindajad Tallinnasse Alexela majja üldkogule. Lisaks tavapärastele üldkogul tehtavatele toimingutele sai kuulata ka erinevaid ettekandeid.

Sissejuhatuseks esines kohale tulnutele EOK president Urmas Sõõrumaa, kes tutvustas lähemalt EOK lähimaid ning kaugemaid eesmärke ja arengusuundi. Sõõrumaa sõnul töötab EOK selle nimel, et 2030. aastaks tegeleks 35% Eesti elanikest spordiga. Sellest lähtuvalt peaksid ka alaliidud koostama oma arengukavad. Lisaks tõi ta välja, et ratsaliit on üks paremini toimivaid ja organiseeritumaid alaliite Eestis ning julgustas samamoodi jätkama.
President tutvustas ka EOK täitevkomitee ja komisjonide vastutusvaldkondi ning tööd. EOK jätkab tööd ka selle nimelt, et koolide õppekavades oleks rohkem sporti ning õpilased saaksid kasutada sportimisvõimalusi koolipäeva sees. Sõõrumaa andis ka lootust, et kaua oodatud Eesti Spordi Maja ka lähiaastatel teoks saab.

EOK president Urmas Sõõrumaa ratsaliidu üldkogul.

Peale EOK presidenti sai sõna ratsaliidu juhatuse esimees Marti Hääl, kes esitas vahekokkuvõtte ERL-i arengukavast ning märkis ära suunad, mida peaks arvestama järgmiste aastate arengukava koostamisel. Ratsaliit peab 2020. a üldkogule esitama arengukava kuni 2030. aastani ja sellega on juba tööd alustatud. Kindlasti kaasatakse väljatöötamisse ka klubisid ning ratsaliit ootab klubidelt aktiivset kaasarääkimist.

ERL-i juhatuse esimees Marti Hääl esitab vahekokkuvõtte arengukava täitmisest.

Mõned punktid juhatuse esimehe kokkuvõttest, mis suures osas kattusid ka revisjoni komisjoni tähelepanekutega:

• Ratsasport on 2018. a seisuga Eestis harrastatavatest spordialadest 15. kohal.
• Klubid peavad aruandlusesse suhtuma tõsiselt, esitama neid õigeaegselt ja korrektse andmetega Spordiregistrile. Sellest oleneb väga suures osas ka ratsaspordi riigipoolne rahastamine.
• Kasvutrendis on võistluste, startide ja Rohelise Kaardi saajate arv, kuid kasv ei ole enam nii suur, kui varasemalt aastatel.
• On oluline suunata Rohelise Kaardi omanikke võistlema. Hetkel jõuab starti ca 1/3 Rohelise Kaardi omanikest. See arv peaks suurenema.
• Lisaks lastega tööle on oluline ka töö lastevanematega ja nende teadmiste suurendamine ratsaspordist.
• Treenerite arv on piisav, kuid neil kipub ambitsioonist puudu jääma, suunamaks oma õpilasi edasi saavutussporti.
• Tänu FEI Solidarity toetusele on takistussõidu, koolisõidu ja kolmevõistluse noorte tiimid toimima saadud ning näha on ka esimesi häid tulemusi.
• Kõige suuremaks takistuseks ratsaspordi arengus on kvaliteetse taristu puudumine. Veskimetsa projektile antakse endiselt lootust.
• Eestis sündinud hobuste arv ratsaspordis on pidevas tõusjoones. Koostöö kasvatajatega on ikkagi ebapiisav. Koostöö ja ühisosa leidmine on järgmiste aastate väljakutse.

Üldkogu viimase esitluse tegi ratsaliidu turundusjuht Merike Udrik-Õispuu, kes esitas kokkuvõtte aprilli keskpaigas toimunud FEI spordifoorumi olulisematest teemadest. Spordifoorumil tehti mitmeid ettepanekuid määrustike muudatuste kohta, mis saadetakse alaliitudele tutvumiseks peale 8. juulit, mille edastame kindlasti ka alade komiteedele. 20. augustiks oodatakse alaliitude tagasisidet. 22. oktoobril avaldatakse muudatuste viimane versioon, mis viiakse 17. – 19. novembril Moskvas toimuva üldkogu ette.

Kõikide FEI spordifoorumi ettekannete ja esitlustega saab tutvuda siin linkidel:

• Opening by FEI President and IMD Professor
• Session 1: Gender Equality
• Session 2: Tokoy 2020 Olympic and Paralympic Games
• Session 3: Review of the FEI Legal System
• Session 4: Future of Reining
• Session 5: Endurance – Qualification of Horses and Athletes: reducing welfare risks
• Session 6: Endurance – Educating Officials and correct application of the rules
• Session 7: Improvements and Innovations to reshape Endurance
• Session 8: Endurance – Open Q&A and wrap-up by FEI Secretary General

Üldkogu protokolli leiate siit: ERL üldkogu 2019 protokoll