Seekordne Eesti Ratsaspordi Liidu üldkogu peeti märtsi lõpus, kus kinnitati 2014. aasta tegevus- ja finantsaruanne, revisjonikomisjoni aruanne ning sai kuulata kahte põnevat ettekannet.
2014. aasta hooaja kokkuvõttes mainis ERLi peasekretär Siim Nõmmoja, et eelmise aasta kõik numbrid on vaatamata hetkelisele madalseisule tippspordis tõusujoones. Sporti on juurde tulnud nii sportlasi kui ka hobuseid, litsentside ja startide arv on jõudsalt suurenenud.
Eelmisel aastal peeti 113 rahvuslikku kalenderplaani võistlust, milles tehti kokku 10418 starti. See on ca 3500 starti rohkem kui eelmisel aastal. “Numbrid näitavad, et üldpilt on päris hea ja selle eest suur tänu meie liikmesklubidele, kes nende tulemuste nimel ka igapäevaselt palju tööd teevad. Eriti rõõmustab meid harrastussportlaste arvu suurenemine, mis näitab kandepinna laienemist,” lausus Nõmmoja. Selgelt on näha koolisõidu populaarsuse kasv, samuti on head arengut näidanud rakendisport.
Revisjonikomisjoni akti kandis ette Andres Tuvi. Positiivsete suundadena tõi ta lisaks võistluste, hobuste, startide ja sportlaste arvu märgatavale kasvule ka ratsaliidu poolt pakutavat süstemaatilist ratsaspordialast koolitust ning Tallinn International Horse Show järjekordsest edukat korraldamist. Üritus on vaatamata majanduslikele väljakutsele endiselt kõrgel tasemel. Negatiivse poole pealt tõi ta esile heade ja motiveeritud treenerite ning kvaliteethobuste vähesuse. Tuvi märkis, et ratsaspordil oleks vaja kiiresti sellist staari, nagu oli Cinnamon, kuid hetkel taolist hobust silmapiiril ei paista.
Üles tõstatati ka Veskimetsa Ratsakeskuse edasine käekäik, mille kommentaariks lisas ERL juhatuse liige Marti Hääl, et töö kulisside taga käib endiselt edasi ning püütakse leida uue keskuse finantseerimisvõimalusi. 2014. aastal õnnestus saada projektile ka ehitusluba. „Projekti on investeeritud palju aja- ning teadmiste ressurssi, oleks patt asi nüüd lihtsalt katki jätta. Oleme endiselt kindlad, et ükskord saab see teoks,“ sõnas Hääl.
Peale ametlikku osa tuli esitlusele kaks ettekannet. Eesti Olümpiakomitee asepresident ja Eesti Ratsaspordi Liidu juhatuse liige Toomas Tõnise rääkis treenerite tööjõukulude osalise katmise riiklikust korrast ning kuidas selleni jõuti. Toetuse haldamiseks loodi eraldi keskkond, mille kaudu treenerid saavad toetust taotleda ning EOK toetuste jagamist kontrollida. EOK teeb siin samuti väga tihedat koostööd Maksu- ja Tolliametiga, et tagada toetuste jagamise ausus.
Teine ettekanne rääkis hobumajanduse rahastamise võimalustest Euroopa Liidu uuel programmperioodil. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti andis juhiseid, milliseid projekte võiks tähele panna ning kuidas toetuste jagamine käib.