Pühapäeval, 10. märtsil Niitväljal toimunud U25 takistussõidu sisemeistrivõistlustel tuli kullale Helen-Britt Liidemann.
Et võitjaks just see noor neiu kroonitakse, ei osanud pea keegi pakkuda, ka neiu ise. Mitte et tegemist poleks hea ratsutajaga, vastupidi. Lihtsalt viimasel ajal pole Helen-Brittil (RK Ruila Tall) võistlustel eriti palju õnne olnud. Kui räägiti kulla pretendentidest, siis käisid kõige rohkem läbi Berit Lehtsaare (Tartu Ratsakool) ja Susan Kaleta (Viljandimaa RSK) nimed, kellel on kiired ja kogenud ratsud ja rohkelt võitmise kogemust. Võistlus kujunes põnevaks, mis annab tunnistust, et U25 vanuseklassis on konkurents läinud väga tugevaks ja võitmiseks peab aina rohkem pingutama.
Helen-Britt Catana Van’t Steenputjega. Foto: Celin Lannusalu
Aga alustame algusest. 130 cm võitjate vooruga võistlusklassi oli registreeritud 26 võistluspaari. Mitmed võistlejad otsustasid oma võidušansse suurendada ja osaleda mitme hobusega, sel juhul läks kirja kõige parem tulemus. Esimese vooru järgselt said võimaluse võidu peale sõita 10 paari, nendest kaks pääsesid edasi ühe veaga. Nüüd läks asi põnevaks, sest võitjate voor oli aja peale. Nii mõnigi kindel favoriit lõikas endale liigselt kiirustades näppu. Helen-Britt startis esimesena Gwennaga ja tegi puhta sõidu ning parima aja, mille lõi üle peale päris mitut ratsanikku startinud Berit Lehtsaar hobusel Solei Solei. Temast omakorda järgmisena asus hüppama Helene Marie Rägo (Tartumaa RSK, treener Urmas Raag) hobusel Con Quick, kes lõi Beriti aja üle. Helenest omakorda kiirem oli aga Helen-Britt Catana Van’t Steenputjega, kelle tulemust hiljem startinud Susan Kaleta (treener Hanno Ellermann) Aga Flamenco Von Feichtiga ja Berit teise ratsu B C Qastaniaga enam lüüa ei suutnud. Nii oli medalikolmik selge: kuld Helen-Britt Liidemannile ja Catanale, hõbe Helene Marie Rägole ja Con Quickile ning pronks Berit Lehtsaarele ja Solei Soleile.
U25 medalikolmik. Foto: Celin Lannusalu
Helen-Britt sõnas, et päris võidumõtetega ta starti ei läinud, pigem tahtis ta head sooritust teha. „Isa ütles mulle enne teist vooru, et pane nii nagu torust tuleb. Tavaliselt ei julge ma Catanaga „hullu panna“, aga seekord see tasus ära,“ ütles võitja. Catana pole alati kõige lihtsam sõita. „Ta vahib alati kõike ja minu kõige suurem hirm on alati see, kas ma enne parkuuri jõuan talle kõik tõkked ära näidata,“ ütles neiu.