Foto: Merike Udrik-Õispuu
Kuna paljud võistlused käesoleva aasta alguses on korraldajaid üllatanud rekordarvu osalejatega, otsustasime teha väikese vahekokkuvõtte ja vaadata, mida näitavad statistilised numbrid.
Sellel talvel oli võistluste korraldamine parajaks katsumuseks – suur osalejate ja startide arv tuli ära mahutada ühe päeva sisse ja kitsasse maneeži. Kui aasta esimesel kuul arvati, et startide arvukuse tingib võistluste vähesus jaanuaris, siis järgnevad kuud näitasid selle trendi kasvu.
Numbreid kokku liites näeme, et need aina kasvavad. Võtsime ette ka eelmise aasta ja pilt sai selgemaks. Kokku tehti 2014 aastal perioodil 1. jaanuar kuni 30. aprill nii Eestis kui välismaal kokku 2623 starti, 2015 aastal samal perioodil aga juba 3683 ehk lausa 1060 starti rohkem. Enim on startide kasv olnud laste, harrastajate ja noorte seas.
Sügavamale spordialade lõikes süvenedes on näha, et kasv on tulnud enamasti takistus- ja koolisõidust, sest teiste spordialade hooaeg pole veel alanud:
Harrastajate takistussõidus tehti esimese nelja kuuga rohkem 223, laste klassis 317 ja 205 starti. Koolisõidus tegid harrastajad sel talvel rohkem 71 starti, lapsed 76 starti ja noored 19 starti. Takistussõidus tehti kokku 846 ja koolisõidus 227 starti rohkem. Kuid ka rakendispordis ja kestvusratsutamises on väike tõus näha. Olgu juurde lisatud ka võistluste arvud nii Eestis kui välismaal, kus eelpool nimetatud stardid tehti.
Kokku korraldati Eestis 2014. aastal esimesel neljal kuul 20 ja 2015. aastal samal perioodil 27 võistlust.
On rõõmustav, et numbrid näitavad kasvutrendi. Siiski teeb asjaosalistele muret pigem kvaliteet kui kvantiteet, sest võisteldakse pigem kergemal tasemel, kuid eriti laste ja noorte puhul on vajalik edasiminek, et tagada stabiilne ja kvaliteetne järelkasv tippsporti.
Mida arvavad asjast ametnikud?
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja tõdeb, et kui ratsaspordi kandepind areneb, on taas väljakutseks tasemete tõstmine, eriti noortespordis. „Oleme seda käesoleval kevadel arutanud nii ERL manageridega, kui ka erinevate võistlusalade komiteedega ja jõudnud arusaamisele, et kui tahame rääkida saavutusspordist ja võistelda rahvusvahelisel tasemel, on vaja liikuda edasi ning kergitada ka tiitlivõistluste tasemeid,“ kommenteerib Nõmmoja.
Ratsapordi Liidu spordidirektor Riina Pill on samuti rõõmus, et kandepind on kõvasti kasvanud ja lisab, et laste osakaal on tõusnud põhjusel, et eelmisel aastal takistussõidus näiteks polnudki ametlikult lasteklassi.
Nõmmoja sõnul on ratsaspordi arengu võtmefiguuriks kindlasti treenerid, keda ratsaliit saab erinevate võtetega motiveerida, sh. treenerite töötulemuste (õpilaste tulemuste) arvestamisega atesteerimistel, õpilase ja sportlase sidumisega statistika arvestuses, erinevate koolituste ja preemiatega.
Ratsaliidul on plaanis teha tõsisemaid kokkuvõtteid peale EMV-d juuni lõpus ehk suvise võistlushooaja II poolel.