4. oktoobril toimunud Tallinn International Horse Show koolisõidu grand prix skeemi juhatas sisse videomeenutus Mihhail Fadejevist, kellel oleks tänavu täitunud 100. aastat. Vanema põlve ratsutajad ja treenerid räägivad „vanameistrist“ suure austusega, nooremad aga ehk ei tea, et just Fadejevist mõjutatud treeningud on ka neid edule aidanud.

Mihhail Fadejev (4.10.1919 – 17-04.2005) oli Petseris sündinud ratsutaja ja treener, kes alustas ratsutamisega kodutalus ja Eesti kaitseväes ning võistlema hakkas 1945. a eesti laskekorpuses Evald Nõmme juhendamisel. Fadejev tuli 40 korral Eesti meistriks nii takistus-, koolisõidus kui ka kolmevõistluses ja ta on võitnud ka Leedu meistrivõistluse. Tal oli mitmeid õpilasi, kellest paljud on olnud ja on veel praegu edukad ratsasportlased maailma tasemel, nende hulgas Rein Pill, Pille Elson, Alla Gladõševa, Maie Kelle, Jüri Villemson, Raigo Kollom, Vello Viira. Õpilaste seas Pan Mihhailiks kutsutud treenerit on kirjeldatud heasüdamliku, sõbraliku, väga toreda ja abivalmi isiksusena, kes alati oma õpilaste huvide eest võitles. Pille Elson on öelnud, et treenerina oli Fadejev karm ja nõudlik ning teda jätkus alati kõigi jaoks ja andis paljudele nõu. “Ta kogu aeg töötas, kui ei andnud trenni või ei tegelenud oma koolisõiduhobustega, siis tegeles maneeži hooldamisega – ta leiutas oma agregaadi, mis võimaldas maneeži siluda nii, et seda ei pidanud käsitsi tegema,“ ütleb Elson.

Maie Kelle, kes alustas Fadejevi juures treenimist 1948.-1949. aastal ja tegi seda kuni 1972. aastani, nimetab Fadejevit Eesti ratsaspordi alustalaks. Igal aastal valmistuti Liidu meistrivõistlusteks ja karmid kvalifitseerumistingimused tähendasid ka tõsist tööd treeningutel.

Alla Gladõševa nendib, et Mihhail Fadejev oli tema õpilasaastate ajal väheseid, kes Grad Prix’ tasemel hobuseid treenis. „Tema trumbiks võiks nimetada passaaži ja piaffee õpetamist. Ta tegi palju tööd hobustega käekõrval. Lapsena pani ta meid sinna hobuse selga ja siis sai tunnetada, milline see liikumine peaks olema, ja nii need kogemused tulid. Selles suhtes on mul väga vedanud, et olen niisuguse suurmeistri õpetatud hobustega saanud tegeleda“ räägib Gladõševa. Hobused olid isegi nii treenitud, et kui Fadejev talli tuli ja kaugelt hüüdis: „No, Gudok, rabotai!“, ja boksi juurde läks, siis hakkas tema põhihobune Gudok boksis piaffeed tegema.

Fadejev ise on avaldanud mõtteid hobuste väljaõppest Eesti Ekspressi artiklis: „Aga jah, hobuse väljaõpe on väga peenikene asi! Sul peavad olema tugevad närvid, pead olema kannatlik. Annad hobusele koormust, tõmbad tagasi, kiidad. Annad jälle natuke juurde, jälle tõmbad tagasi, kiidad. Kiirustada ei tohi, endast välja minna ei tohi. Kui kaotad närvid ja hakkad vihaga karistama, keerad kõik mokka. Kui õige asja eest karistad, saab hobune aru, siis on asja eest. Hobusel on hea mälu ja halvad asjad seisavad tal eriti hästi meeles. Aga kui sa teda tänad ja patsutad, siis annab ta endast heameelega kõige parema.“

Tänavusel Tallinn International Horse Show’l meenutati Fadejevit väikese videoklipiga just enne tema lemmikala, koolisõidu, algust 4. oktoobri õhtul. Saalis olid vaatamas mitmed tema endised õpilased. Fadejevi õpetus elab oma korda edasi nende õpilastes, tuues Eestile ratsaspordis edu nii kodus, kui välismaal.