Eva-Maria Vint-Warmington sooritas FEI 4* kohtuniku eksami, taset tõstsid ka teised FEI ametnikud

Novembris ja detsembris käisid mitmed meie FEI ametnikud erinevatel tasemeeksamitel. Eva-Maria Vint-Warmington sooritas FEI 4* kohtuniku eksami ja kirjutab pikemalt, kuidas ta nii kaugele jõudis. Stjuuardite Level 2 eksami muljeid jagas Merike Varusk. Lisaks kinnitati aasta lõpus FEI ametnike nimekirja FEI Level 1 rajameistri tunnistuse saanud Maris Vimb.

Meie tublid korrapidajad

Prahas toimus novembri teises pooles Level 2 koolitus stjuuarditele, kus osalesid ka Merike Varusk ja Ülle Taru. Merikese sõnul oli juba entry test suhteliselt keerukas ja selle põhjalt otsustasid kursuse juhendajad Kate Horgan ja Radovan Šalek, kas ja kes võivad osaleda kolmandal päeval eksamil. Eksam ise oli keerukas ja abimaterjale kasutada ei lubatud, samuti mängis olulist osa inglise keele oskus. 15 osalejast tegid eksami ära 11, teistel jäi asi keeleoskuse taha. Meie stjuujardid said juhendaja Kate Horgani käest aga kiita just oma suhtumise ja teadmiste eest ning ta soovitas neil oma korrapidaja karjääriredelil kindlasti edasi püüelda.

Stjuuardite koolitus Prahas

Prahas toimunud stjuuardite koolitusel osalejad. Foto: Kate Horgan Facebooki lehelt

Raske tee FEI 4* kohtunikuks

8.-11. detsembril toimus Salzburgi CDI-W raames FEI koolisõidukohtunike koolitus, mille käigus õnnestus Eva-Maria Vint-Warmingtonil sooritada edukas eksam FEI 4* kohtunikuks saamiseks.

Eksamit viisid läbi päris legendaarsed koolisõidukohtunikud Ghislain Fouarge ja Dr. Dieter Schüle. Kuna see oli meie koolisõidu kohtunikul juba neljas FEI eksam, siis võib ka kindlalt öelda, et see oli raskusastmelt kindlasti kõige keerukam ja tehnilisem. Siiski läbisid eksami edukalt 13 kohtunikku 16st kandidaadist: 5 kohtunikku said 4* ning ülejäänud 3* staatuse.

Eva-Maria jagas pikemalt selle sündmusega seoses huvitavat infot ja kogemusi, kuidas rahvusvaheliseks koolisõidukohtunikuks saamine õieti käib.

Iga ratsadistsipliini rahvusvahelistel kohtunikele on asetatud suur vastutus määrustike ja  reeglite tundmise osas. Koolisõidukohtunikud peavad lisaks sellele ka andma oma hinnangu võistlussoorituse kvaliteedi osas ning see asetabki selle ala kohtunikule palju suuremad nõudmised.

Kunagi varem käis kategooriate jagamine hoopis lihtsamalt, aga seoses 2010. aastast sisse viidud uue korraga muutus see protsess päris keeruliseks.

Eva-Maria Vint-Warmington suvisel CDI-W Estonia võistlusel Ruilas. Foto: Külli Tedre-Gavrilov

 

Ettevalmistused eksamile pääsemiseks

Üldiselt teatakse, et iga “tähe” saamiseks tuleb sooritada eksam. Aga tegelikult on keerulisem, aeganõudvam ja kulukam staadium hoopis ettevalmistus selleks, et üldse eksamile pääseda. Enne iga taseme eksamit tuleb täita eeltingimused – hinnata teatud arv vajaliku tasemega võistlusklasse ning sooritada teatud arv proovihindamisi (shadow judging) ja praktikaid (sit-in), seda kõike rahvusvahelistel võistlustel ning loomulikult omal kulul ja initsiatiivil. Proovihindamisi ja praktikaid saab teha vaid FEI ametlikku mentorkohtunike nimekirja kuuluvate kohtunikega. Sinna kuuluvad kõik 5* kohtunikud ning valitud teenekamad 4* kohtunikud. Proovihindamiseks ja praktikaks peaks olema klassis vähemalt 8 võistluspaari. Allpool on märgitud igaks tasemeks vajalike proovihindamiste ja praktikate miinimumarv, aga tegelikult on soovitav vähemalt praktikaid teha tunduvalt rohkem, sest see on tegelikult tõhusaim vahend silma arendamiseks ning vajalike kogemuste saamiseks.

Proovihindamisel (Shadow Judging) tuleb kõigepealt välja vaadata võistlus, mille kohtunike kogus on soovitatavalt kaks mentorkohtunikku ning võtta ühendust võistluste korraldajaga. Kui korraldaja proovihindamist võimaldab, siis tuleb kontakteeruda mentorkohtunikuga, et saada ka tema nõusolek. Proovihindamiseks tuleb organiseerida koht, kus istuda ning leida abiks ka kirjutaja, sest korraldajal pole tavaliselt aega sellega tegeleda. Mentorkohtunik vaatab pärast klassi lõppu läbi proovihindamise tulemused, ehk siis võrdleb hindeid ja kommentaare enda omadega ning tulemusi ja „rankinguid“ ka ülejäänud kohtunike kogu tulemustega. Kõigele sellele tuginevalt annab mentorkohtunik proovihindamisele hinnangu: Väga hea, hea, kompetentne või ebakompetentne. Samuti peab ta hindama ja kommenteerima kandidaadi inglise keele oskust, koolisõiduterminoloogia tundmist, hinnete vahemikku, kommentaaride täpsust, suhtlemisoskust, välimust jne.

Praktika (Sit-in) korraldamine käib sama süsteemi järgi kui proovihindamise puhul. Praktika tähendab koos mentorkohtunikuga istumist kogu valitud klassi vältel, et jälgida kohtuniku antud hindeid ja kommentaare. Kohtunik peaks võimaluse korral esitama küsimusi laskma kandidaadil pakkuda hindeid erinevate harjutuste eest. Kõige tavalisem on, et  kandidaadil tuleb pakkuda üldhindeid igale võistluspaarile. Siiski on kõik mentorkohtunikud on erinevad ning tänu sellele varieeruvad ka saadud kogemused. Mõni kohtunik esitab vaid paar küsimust, aga mõni laseb põhimõtteliselt hinnata kogu klassi ning sekkub vaid lahkarvamuste korral. Ka praktika puhul peab kohtunik esitama samalaadsed hinnangud nagu proovihindamise puhul.

Proovihindamised ja praktikad on alati küllalt stressirohked ja kulukad (lennupiletid, hotellid jms. reisikulud erinevatele CDI-dele koonduvad aastate jooksul päris aukartustäratavateks summadeks), kuid samas on väga väärtuslikud kogemused, mida koju jäädes pole kindlasti võimalik omandada.

Mida siis tuleks Eesti rahvuslikul kohtunikul teha, et saada FEI 4* kohtunikuks?

Rahvuslikust kohtunikust FEI 2* kohtunikuks polegi nii raske saada. Kuna Eestis rahvuslikke GP võistlusi ei ole (1 ratsanik siinkohal kahjuks ei loe), siis tuleb meil alustada just 2* kohtuniku staatusest, mis lubab hinnata rahvusvahelist väikest ringi, ehk siis klasse kuni Intermediate I.

Kandidaat peab olema rahvuslik kõrgema kategooria kohtunik, kes on hinnanud eksamile eelneva 3 aasta jooksul vähemalt 9 PSG/Inter I klassi, teinud rahvusvahelistel võistlustel 1 positiivse tulemusega proovihindamise ning 2 praktikat samal tasemel. Endal peavad tal olema tulemused vähemalt PSG taseme võistlustelt ning rahvusliku ratsaliidu poolne soovituskiri.

FEI 2* kohtunikust FEI 3* kohtunikuks saamine on aga juba tunduvalt keerukam. Selleks peab kandidaat tegutsema 2* kohtunikuna vähemalt 2 aastat ning hindama 6 soovitavalt rahvusvahelisel võistlusel vähemalt 12 PSG/Inter I klassi. Kuid proovihindamiste ning praktikate arvult on nõudmised juba hoopis suuremad. Sooritada tuleb 3 positiivse tulemusega GP tasemel proovihindamist ning 9 GP tasemel praktikat.

FEI 3* kohtunikust FEI 4* kohtunikuks ei ole tehniliselt enam nii suur hüpe, kuid nõudmised on nii proovihindamiste kui praktikate tulemuste koha pealt rangemad. Kandidaat peab tegutsema 3* kohtunikuna vähemalt 2 aastat ja hindama vähemalt 12 GP tasemel klassi vähemalt 8 rahvusvahelisel võistlusel. Lisaks tuleb teha vähemalt 2 positiivse tulemusega proovihindamist ning 2 praktikat.

Noorhobuste hindamise õiguse omandamiseks tuleb teha veel eraldi eksam.

Eksamid on tegelikult kõikide tasemete suhtes samalaadsed. Eksamit viivad läbi kaks kohtunikku, kellel on nn. FEI Course Director õigused.

Eksam koosneb järgmistest osadest:

  1. Teoreetiline osa klassiruumis videomaterjali põhjal. Selles osas vaadatakse üle tähtsamad hindamise põhialused ning kõik osalejad kommenteerivad videoid ning vastavad teooriaküsimustele.
  2. Kirjalik eksam koosneb tavaliselt ca 10 küsimusest. Materjal katab FEI koolisõidumäärustikku, ratsutamise teooriat, hobuse biomehaanikat jne. Osa kirjalikust eksamist võib olla ka hindamine piltide põhjal.
  3. Praktiline eksam ehk proovihindamine toimub eksamiga paralleelselt toimuva CDI GP võistlusklassis, tavaliselt tribüünil istudes. Eksami läbiviijad hindavad sama klassi samast vaatepunktist ning hiljem võrdlevad oma hindeid ja kommentaare kandidaatide omadega. Peale tulemusprotsendi on suur tähtsus on ka nn. „rankingul“ ehk paremusjärjestusel.
  4. Suuline teooriaeksam toimub tavaliselt nn. personaalse intervjuu käigus, eksamite viimasel päeval. Siis saavad kandidaadid teada eksami tulemuse. Eksamineerijad vaatavad peale eksamitulemuste ka eelnevate proovihindamiste ja praktikate tulemusi ning kohtuniku eelneva tegevuse kokkuvõtet. Tavaliselt esitatakse küsimusi kirjaliku ja praktilise eksami käigus selgunud kitsaskohtade teemal, kuid küsimused võivad tulla ka ükskõik missugusest koolisõidu valdkonnast.

See viimane osa ongi kõige närvesöövam, sest tavaliselt ei anna eksamineerijad isegi mingit vihjet selle kohta, kes võiks saada läbi ja kes mitte. Kes läbi ei saa, sellel tuleb teha uuest nii vajalikud proovihindamised kui praktikad ning nad saavad veel vaid ühe võimaluse eksami uuesti sooritamiseks – seda aga mitte enne kui järgmisel aastal.

Eksam on sooritatud. Mis nüüd edasi saab?

Igal tasemel on ka teatud nõudmised staatuse säilitamiseks. Hinnata tuleb 3 aasta jooksul teatud arv vastava taseme klasse ning osa võtta FEI täiendkoolitusest. Kui hindamiste arv kokku ei tule, siis võib need asendada proovihindamistega. Ning kui siiski midagi vajaka jääb, siis eemaldatakse kohtunik FEI nimekirjast. Alates 71 eluaastast saadetakse kohtunikud pensionile, aga nad võivad jätkata apellatsioonikomiteedes, täita JSP ülesandeid ning tegutseda koolitajatena.

Hetkel on maailmas 10 FEI 2* kohtunikku, 40 FEI 3* kohtunikku, 87 FEI 4* kohtunikku ning 31 FEI 5* kohtunikku.

Kes kogu selle jutu viitsis läbi lugeda, see saab kindlasti aru, et kohtunikuks saamine nõuab eelkõige aega, raha ja järjepidevust. Tegelikkuses on astmete läbimisel kõige keerulisem saada suhteliselt lühikese aja jooksul täis kohustuslik arv hindamisi rahvusvahelistel võistlustel – aga hea tahtmise juures on kõik võimalik.

“Lõpetuseks loodan, et see tõsine kadalipp kõiki meie tublisid rahvuslikke kohtunikke päris ära ei hirmuta ning tulevikus on veel teisigi, kes selle kitsa ja konarliku raja ette võtavad,” on Eva-Maria lootusrikas.

Comments are closed.