Kuidas tulla toime oma emotsioonidega võistlusel, et need ei segaks sportlikku sooritust? Kuidas leida endas motivatsiooni edasi treenida? Kuidas saada tagasi enesekindlus peale ebaõnnestunud võistlust? Nende ja paljude teiste sarnaste küsimustega on pidanud rinda pistma iga sportlane. Kuidas neid lahendada, kes peaks aitama, toeks olema?
Viimasel ajal räägitakse aina rohkem spordipsühholoogia ja spordipsühholoogi tähtusest parima sportliku tulemuse saavutamisel. Mis on spordipsühholoogia? Vikipeedia annab sellise mõiste: „Spordipsühholoogia on interdistsiplinaarne teadus, mis seob näiteks biomehhaanika, füsioloogia, kinesioloogia ja psühholoogia. See uurib, kuidas mõjutavad sooritust psühholoogilised faktorid ning kuidas spordis osalemine ja harjutamine mõjutavad psühholoogilisi ja füüsilisi faktoreid. Lisaks psühholoogiliste oskuste treeningule soorituse parandamiseks, võib spordipsühholoogia sisaldada tööd atleetidega, treeneritega ja vanematega, mis puudutab vigastusi, rehabilitatsiooni, suhtlemist ja meeskonnatööd.“ Spordipsühholoogia valdkond on viimaste aastate kiiremini arenenud valdkond ja mitmed tuntud sportlased „julgevad“ aina enam tunnistada spordipsühholoogi olulisust oma meeskonnas.
Märgilise tähtsusega koolitus ratsasportlastele
Liam Mogganile on Eesti tuttav paari aasta tagusest FEI tuutorite koolitusest.
Ka ratsaspordis mängib psühholoogia ja emotsioonidega toimetulek suurt rolli, mõjutab ju ratsaniku emotsioon ka hobust ja vastupidi. Eesti ratsasportlaste seas pole aga spordipsühholoogi abi kasutamine veel eriti populaarne, kuid loodetavasti see muutub. Nii otsustas Eesti Ratsaspordi Liit teha juuni algul mahuka kobarkoolituse, kuhu on kaasatud ka maailmatuntud ja tunnustatud spordipsühholoogia valdkonna spetsialist Liam Moggan Iirimaalt. Moggan tegeleb väga palju ka treenerite õpetamise ja juhendamisega, on ju treener sportlase esmane psühholoogiline nõustaja ning suunaja. Moggan on ühes intervjuus öelnud: „Sport is getting to know people and involving people and connecting with people. That’s what we have to remember.“. Ehk sportlase tundmine, tema kaasamine ja temani jõudmine on oluliseks osaks hea tulemuse saavutamisel. Ta leiab ka, et me väärtustame liiga palju võistlusel võitmist ja sportlane on oluline vaid võites. Peale karjääri lõppu või vigastust heidetakse ta aga kõrvale, selmet aidata tal uuesti tavaeluga kohaneda.
Psühholoogia ratsaspordis treeneri Riina Pilli pilgu läbi
„Erinevalt teistest spordialadest, ei peeta ratsaspordis üldisemalt psühholoogilist abi eriti vajalikuks, kuid vaadates sportlaste sooritusi võistlustel, tundub, et tihtipeale jääb hea tulemus emotsioonidega mitte toimetulemise taha.
Spordipsühholoogia eesmärgiks on sportlase psüühilise seisundi mõjutamine, mis spordiga tegeleja jaoks on sama oluline kui füüsiline ja tehniline ettevalmistus. Igal tasemel ja kõikides vanuseklassides spordiga tegelemise edukus sõltub oluliselt sportlase vaimsest tugevusest ja kindlusest.
Spordis sõltub lõpptulemus kolme toimiva süsteemi koostööst. Mõtted, emotsioonid ja füsioloogilised protsessid moodustavad üksteist mõjutades hästi toimiva terviku. Kui ühes süsteemis toimuvad muutused, mõjutab see samuti kaht ülejäänut.
Ratsaspordis lisandub veel hobune oma emotsioonide ja sportliku ettevalmistusega. Ehk lisaks enda emotsioonidega hakkama saamiseks, pead arvestama ka hobuse seisundiga. Arvan, et spordipsühholoogi kaasamine ratsaniku ettevalmistusprotsessi tõstaks märgatavalt meie sportlaste tulemuste kvaliteeti.“
Foto: Merike Udrik-Õispuu
Koolituse info
Koolitus toimub 7. -9. 06.2016 Ruila ratsakeskuses. Koolitusele on lisaks sportlastele väga oodatud ka treenerid. Lisaks psühholoogilisele poolele on koolituse osaks veel Stavros Georgopoulose takistussõidu kliinik ja Joanna Joanna Georgopoulou koolisõidu kliinik. Koolituse kohta saab rohkem infot ratsaliidu veebilehelt www.ratsaliit.ee või Facebooki lehelt www.facebook.com/ratsaliit