Autor: Grethe Aikevitšius
Edouard Legendre. Foto: Kert Kaasik
4. detsembril kogunesid Eesti kolmevõistlejad Koordi tallides, et osaleda prantsuse treeneri Edouard Legendre treeninglaagris. Kolme päeva jooksul viidi läbi viis treeningut, millest kolm olid ratsastustrennid, üks võimlemistrenn ning pühapäeva õhtul sõideti parkuuri.
Seekordne treeninglaager näitas, kuidas treenida kolmevõistlus hobust, kes on hooajajärgselt puhkuselt tagasi töös. Uurisime nii „vanadelt kaladelt“ kui ka esmakordselt osalejatelt, kuidas nad jäid treeningutega rahule ning mida uut nad õppisid.
Elin, osales neljandat korda: „Minu jaoks seekord oli suurimaks võiduks hobuse õige tunnetus kõikides allüürides ning korrektse rütmi leidmine. Oluliseimaks märksõnaks jäi kõlama ka hobuse sirgsus, mille kallal sai läbivalt kogu kliiniku vältel töötatud. Võib öelda, et Edouardi abistav seljaskäik minu hobusel pani minu jaoks teooria koheselt praktikasse ning ise edasi minnes sain koheselt õige tunnetuse kätte. Nüüd on jälle palju värskeid ideid ja harjutusi, mida edasi praktiseerida ja loodetavasti taaskohtudes oleme liikunud jälle sammukese edasi.“
Teisi, osales neljandat korda: „Hea kontakti loomiseks hobusega on kindlasti esmane töö jalgadega, nagu ka pööramisel (ei keera hobust sisemise ratsmega, vaid kõigepealt surud sisemise säärega hobuse paindesse ning alles siis suunad mõlemad käed kergelt sisse poole) . ALATI iga harjutuse juures on esimene asi jalg ning keha ja alles seejärel käsi. Hüppamisel tuleb ühtlase rütmiga lõpuni minna ning vältida hobuse lükkamist enne tõket. Kuna osalesin noore poniga ning hüppamisel soovisin ise igakord sammu klapitada, ütles Edouard, et noore hobusega on kõige tähtsam hoida ühtlane rütm lõpuni ning mitte sammu sättida. Niimoodi õpib hobune ise sammu klapitama ning tulevikus on hüppamine mõlemal kergem.“
Laura, osales kolmandat korda, tema hobune Pasadoble viiendat korda: „Mul oli eelkõige selle üle hea meel, et pühapäeva õhtuks oli sees tunne, et tunneli lõpus on tõesti valgus ja sinna on võimalik jõuda. Sellises formaadis kliiniku plussid on lisaks intensiivsetele treeningutele ka meie nn kambavaim – elad teiste treeningutele kaasa, rõõmustad nende õnnestumiste üle ja õpid nende vigadest. Sai juurde jälle kõvasti motivatsiooni trenni teha.“
Kati, osales esimest korda: „Pärast Edouardi treeninguid proovin trennides teha palju rohkem üleminekuid, eriti just galopitõsteid sirgetel. Jälgin, et hüpates oleks poni alati kontrolli all, kuid samas aktiivne ja et juhiks olenemata pöördest keskele ja risti. Edouard rõhutas, et pehme käsi on hea kuid see ei tähenda, et sõita tuleks lõdva ratsmega. Tuleb leida ühtlane kontakt hobuse suu ja käe vahel, ning sellele ma edaspidi trennides proovingi keskenduda.“
Merlis, osales kolmandat korda: „Edouard oli väga inspireeriv ja innustav. Taaskord rõhutas Edouard just ratsaniku istaku ja tasakaalu tähtsust. Erinevate harjutuste – seda nii ratsastuses kui hüppamises – abil sai selgeks, kui suur roll on hobuse impulsiivsel, ühtlasel ja rütmilisel liikumisel.“
Kaia Loviisa, osales teist korda: „Mulle väga meeldisid ratsastuses kasutatud latiharjutused. Samuti meeldis mulle Edouardi seletuste põhjalikkus ning loomulikult tema huumor. Ta on väga hea jutuga ning suudab oma tähelepanu kolme küllaltki erineva tasemega ratsanike vahel võrdselt jaotada. Koolituselt õppisin, et selleks, et oma hobuselt nõuda koondamist, pean seda tegema oma kehaga ning mitte kätega.“
Grethe: „Sain seekord võimaluse koolitusel osaleda tõlkijana, mis oli minu jaoks äärmiselt huvitav kogemus. Pidev informatsiooni vastu võtmine, peas ümber tõlkimine ning seejärel välja ütlemine oli küllaltki intensiivne, kuid tänu sellele talletus palju rohkem kui ainult kuulates. Kõige huvitavam oli aga näha, kuidas väga mitmed paarid nende kolme päevaga nii palju rohkem arenesid. Mõnedel oli juba pärast teist treeningut muutus silmnähtav, ning kui mina juba sellest muutusest nii vaimustuses olin, siis kujutan ette, kui suurepäraselt võisid end veel ratsanikud tunda.“