Sellel nädalal Tallinnas toimunud ratsaspordialasel ja treenerite eriosa koolitusel käsitleti mitmed uusi teemasid, mis treeneritööks vajalikud on. Nii said koolitatavad näiteks juhiseid mainekujunduse kohta, erivajadustega inimeste treeningute läbiviimiseks ja nõuandeid treeneritöö juriidilistes küsimustest. Nagu juba tavaks saanud, oli ka seekord huvi koolituse vastu suur.

Kahepäevane koolitus oli tänavu teoreetiline ja mõeldud ratsaspordi ja ratsutamisega tegelevatele huvilistele, treeneritele, sportlastele ja treeneri kutset tõsta soovijatele. Eesti Ratsaspordi Liidu koolitus-ja arendusprojektide mänedžer Therje Prohorova oli koolitusprogammi kokkupanemisel arvestanud eelmisel aastal osalenute tagasisidega ja lisanud sisse teemad, kus treenerid viimasel ajal aina rohkem abi vajavad. „Oleme püüdnud igal aastal sisse tuua uusi ja põnevaid teemasid, et käia ajaga kaasas ning pakkuda treeneritele abi just seal, kus nad seda kõige enam vajavad,“ lisas Prohorova.

Katrin Liiv rääkis erivajadustega inimeste treeningutesse kaasamisest. Foto: Merike Udrik-Õispuu

Nii oli esmakordselt võimalik kuulata loengut, kus Siret Saks rääkis treenerina töötamise juriidilistest aspektidest. Samuti viimasel ajal aina enam küsimusi tekitav teema, mida arvestada erivajadustega ratsutamishuviliste puhul treeningutes, tekitas asjaliku arutelu, kus lektor Katrin Liiv jagas näpunäiteid juba igapäevaselt ette tulnud olukordade lahendamiseks. Huvitav ja uudne oli põhjalikum analüüs ratsaniku istaku anatoomilistest aspektidest, millest rääkis Eda Vallimäe. Harrastusspordi mänedžer Tatjana Kiilo vedas mõttevahetust ratsaspordi arengumudeli teemal ja ratsaliidu turundusjuht Merike Udrik-Õispuu rääkis treenerite klienditeenindusest ja mainekujundusest. Lisaks eelpoolnimetatud teemadele said osalejad teadmisi ka erinevate ratsaspordialade, võistlusmäärustiku, ratsutamise baasõppe kohta, samuti viidi läbi Rohelise Kaardi koolitus.

Eda Vallimäe rääkis ratsaniku õigest istakust anatoomilisest aspektist. Foto: Merike Udrik-Õispuu