Eesti Invaspordi Liit
Soomes toimunud ratsutamise Eesti-Soome sõprusvõistlustel osalenud kolm Eesti pararatsutajat tõid eestlastele mitu võitu. Pararatsutamine on Eestis uue spordialana kanda kinnitamas.
Kokku pälvisid eestlannad võistlustel kolm esikohta. Sammu-traavi-galopp skeemis võtsid eestlannad kaksikvõidu – 1. koha pälvis Heleni Juht ning 2. koha Eliisa Kalpus, kes mõlemad võistlesid samas liikumispuudeklassis. Heleni Juht saavutas esikoha ka KN Special skeemi sõidus ning vaid 11-aastane Eliisa Kalpus võttis esikoha ratsutamise rühmasõidus. Kergema liikumispuudega klassis võistelnud Aliine Matisen saavutas erinevatel sõitudel kaks teist kohta, nendest ühe sammu-traavi skeemis ning teise rühmasõidus.
Heleni Juht (vasakul) ja Eliisa Kalpus Soomes.
Eesti Invaspordi Liidu peasekretär Signe Falkenberg sõnul on pararatsutamine Eestis uus ala. “Meie kolm noort pararatsutajat tutvusid põhjanaabrite juures spordiala treeningute ja võistlustega. Selle kogemuse toel saame Eestis spordiala edendada. Jalgratast leiutada ei ole mõtet,” rääkis Falkenberg. Ta lisas, et suurt rõõmu tegid noorte sportlaste võistlustelt kaasa toodud medalid.
Eesti Ratsaliidu pararatsutamise koordinaatori Katrin Lippu sõnul on pararatsutamisel Eestis tulevikku. “Üheks oluliseks sammuks on koolitada treenereid, et märgata ja julgeda võtta treeningutesse ka liikumispuuetega noori. Eestis on juba täna pararatsutajaid, kellega tuleks süsteemselt tegeleda ning spordialaga süvenenumalt tegelema suunata ning muidugi otsime uusi huvilisi. Eesmärk on alustada ka Eesti oma võistlustega, sest suurem võistluskogemus loob potentsiaali ka rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks,” rääkis Lipp.
Aliine Matisen
Võistlustel häid tulemusi näidanud 25-aastane tartlane Aliine Matisen on tegelenud hipoteraapia ja ratsutamisega juba mõned aastad treenides Tartu Ihaste tallides. 11-aastane Eliisa Kalpus treenib igapäevaselt Tartu Ratsakoolis. Võistlustest võttis osa ka Soomes treeniv 25-aastane Heleni Juht.
Eesti Invaspordi Liit ja Ratsutamise Liit arendavad koostöös pararatsutamist. Üheks esimeseks sammuks spordiala Eestis edendamiseks osaleti Soomes Mendoza Memorial võistlusel ja treeninglaagris. Eesmärk on Eestis luua laiemad treeninguvõimalused just pararatsutamiseks, leida pararatsutamise huvilisi ning alustada ka Eesti oma võistlustega.
Soome-Eesti laagrilised ühispildil.
Pararatsutamises on neli liikumispuudeliste klassi ja kaks nägemispuudeliste klassi. Pararatsutamise kõige suurem erinevus tavaratsutamisega võrreldes on selles, et kui tavaliselt juhitakse hobust jalgadega, siis pararatsutamises juhivad sügava liikumispuudega inimesed hobust häälega. Sageli saab pararatsutamine alguse puuetega inimeste hipoteraapiast, kus osalejatel tekib hobusearmastus ja soovitakse oma lemmiku lähedal olla.