Harrastusportlane Mailis Timmi ja Amor Karena. Foto: Merike Udrik-Õispuu
Käesoleva aasta alguses viis Eesti Ratsaspordi Liit läbi mahuka harrastussporti puudutava uuringu, milles osales üle 400 ratsasportlase. Küsitluse eesmärk oli uurida harrastajate treenimise ja võistlustel osalemise kohta ning koguda mõtteid harrastusspordi paremaks korralduseks lähitulevikus.
Tänavune küsitlus oli osaliselt kordusuuring, esimene taoline küsitlus toimus 2013. a alguses ja koguti andmeid 2012. aasta hooaja kohta. Kõrvutades nende kahe uuringu tulemusi on selgelt näha positiivsed trendid Eesti harrastusratsutamises. Nii selgub, et võrreldes 3 aasta taguse ajaga on harrastajad muutunud spordis tunduvalt aktiivsemaks. Nad osalevad rohkem võistlustel, teevad rohkem trenni, misläbi on ka nende panus sporti suurem.
Tulemusest järeldub veel, et ratsavõistluste juures hindavad harrastajad kõige rohkem korralduse kvaliteeti ning et võistluse kavas oleks nende võimetele vastav ja väljakutseid pakkuv klass. ERL-i kalenderplaani võistlustel osaletakse oluliselt rohkem kui kolm aastat tagasi ja märgatavalt on vähenenud kalenderplaani väliste võistluste osatähtsus. Küsitlusele vastanud võistlevatest harrastussportlastest märkis ligi 70%, et omab oma hobust(hobuseid) ja/või oma talli ja hobuseid. Umbes viiendik teeb trenni ratsakooli hobustel. Kasvanud on nende harrastajate osakaal, kes ratsastab teistele kuuluvaid hobuseid ilma tasu saamata või tasu eest.
Käesolevas uuringus küsiti lisaks harrastajate rahulolu ratsaliidu teenustega ning eelistusi seoses amatöörklassi loomisega alates 2017. aastast. Tulemused näitavad, et harrastajad kasutavad aktiivselt ratsaliidu teenuseid ja on ka ratsaliidu tegevustega enamasti rahul. Enamus harrastussportlastest on rahul oma kogemusega ratsaliidu korraldatavate meistrivõistluste ja võistlussarjadega ning ka e-teenustega (kalenderplaan, edetabelid, koolituskalender). Küsitlusele vastanute hinnangul teeb ratsaliit piisavalt palju e-teenuste valdkonnas, harrastusspordi arendamiseks, ratsaspordi propageerimiseks ja spordis osalemise suurendamiseks. Ebapiisavaks hinnati aga ratsaliidu panust hobuste pidamise ja treenimise heade tavade juurutamisse. Täiendavaid tegevusi vajavad küsitletute andmeil ka lastesport, saavutussport ja treeneritöö.
Nii harrastussportlased kui ka teised küsitlusele vastanud hindavad meistrivõistluste kvalifikatsiooni kehtestamist ja raskustasemete tõstmist positiivselt. Eriti väärtustatakse aga harrastajate võimalust osaleda Tallinn International Horse Show´l. Ratsaliidu kava kehtestada täiendav klass (amatöörklass) takistussõidus sai samuti positiivse hinnangu.
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja tõdeb, et viimasel ajal on ratsaliit läbi viinud päris mitmeid uuringuid. „Ma leian, et taoliste uuringute läbiviimine on vajalik, sest see annab meile selgelt kätte järgnevate tegevuste suunad. Samuti on meile oluline tagasiside tehtud tööle, et oma ressursse tulevikus paremini kasutada,“ lisas Nõmmoja. „Seekordne harrastusspordi uuringust osavõtt oli väga aktiivne, mis rõõmustab, sest näeme, et inimestele läheb see teema korda,“ lausus peasekretär.
Ratsanetis oli 2015. a registreeritud 371 harrastussportlast, nendest 244 sportlast tegi vähemalt ühe stardi hooaja jooksul. Kõige rohkem tegeletakse takistussõiduga (küsitlusele vastanutest 63%), populaarsuselt järgmine on koolisõit (21%) ning umbes 5% tegeleb kestvusratsutamise ja kolmevõistlusega.