Täiendavat infot hobuste herpesviiruse kohta.

Haigusest

Herpes on hobuste seas laialt levinud haigus. Viirus püsib väga pikalt hobuse sees, kuna ta suudab ennast ära peita närvirakkude sisse, kust immuunsüsteem teda kätte ei saa.

Herpesviirusel on erinevaid vorme. EHV-1 ja EHV- 4 võivad mõlemad nakatada hobuste hingamisteid, põhjustades kerget kuni tõsist haigestumist. Haigusele on iseloomulik palavik, uimasus, isutus, eritis ninast ja köha. Samuti põhjustab EHV – 1 märadel aborte, elujõuetute järglaste sündi või  harvaesinevat halvatusega kulgevat neuroloogilist haigust.

EHV-1 põhjustab:

• rinopneumooniat (enamasti <2a hobused)
• aborte (enamasti tiinuse viimasel kolmandikul)
• vastsündinud varssade suremust
• neuroloogilist haigusvormi- EHM (Equine herpesvirus myeloencephalopathy)

EHV-4 põhjustab:  

• ülemiste hingamisteede haigust varssadel
• arvatakse, et ka see tüvi võib põhjustada aborte ja haiguse närvivormi (EHM)

Viirus levib kiiresti otsese ja kaudse kontakti teel. 

• piisknakkus (haige looma ninanõre, köhapiisad);
• kontaktnakkus aborteerunud kudede, infitseerunud varssadega;
• kaudselt on võimalik nakatuda ka ühise varustuse kasutamise läbi;
• viirust võivad edasi kanda ka teised loomad ja inimesed.

Kinnises tallikeskkonnas liigub viirus oluliselt paremini kui õhu käes, kuna viiruse kontsentratsioon tõuseb tallis kergemini. Ka aborteerunud loode ning lootekestad sisaldavad suurtes kogustes viirust.

Inkubatsiooniaeg on üldjuhul väga lühike: 24-48 tundi. Erandjuhtudel 14-21 päeva. Eriti abortide puhul võib nakkuse peiteaeg olla väga pikk.

Hobune eritab viirust keskmiselt 7-10 (>14, eriti EHM puhul) päeva. Nakatumise järgselt võib viirus looma organismis muutuda latentseks ja hobune muutub kogu eluks viiruskandjaks. Iseloomulik on viiruse reaktiveerumine immuunsuse langedes ja stressifaktorite toimel.

Haiguse inkubatsiooniperiood on keskmiselt 4-6 päeva (see võib olla ka vaid 24 tundi ja kesta kauem kui 6 päeva). Märad võivad aborteeruda 2 nädalat kuni mitu kuud peale viirusega kokku puutumist, ilma kliiniliste tunnusteta.

Sümptomid
Enamus puhkudel algab haigus kõrge palavikuga T°39,5-40

• Abort või nõrkade varssade sünd (EHV-1 ja 4)
  • Abort 7. Tiinuskuust kuni tiinuse lõpuni
  • Mära reeglina sümptomeid ei näita
  • Nõrgad varsad surevad paar päeva pärast sündi. Intensiivne ravi ilma tulemusteta.

• Palavikuline hingamisteede haigus (EHV-4 ja 1)
  • Temperatuur üle 39°C
  • Köha, vesine silma- / ninanõre
  • Võimalik samaaegne bakteriaalne nakkus teiste haigustekitajatega

• Närvisüsteemi haigestumine, halvatused, koordinatsiooni häired (EHV 1 ja 4)
  • Algab palavikuga
  • Koordinatsioonihäired, vankuv kõnnak, halvatused (tagajalad)
  • Probleeme roojamise/urineeerimisega
  • Loom on teadvusel, söögiisu enamasti hea

Ennetamine

• Keskkonnas on viirus nakkusohtlik kuni 1 kuu. Kui hobused on viirusega kokku puutunud, siis on tungivalt soovituslik põhjalik desinfitseerimine, et vähendada keskkonnas oleva viiruse kogust.
• Võimalikud stressiallikad ära hoida: vähendada keskkonna muudatusi, transporte, jne. Hoida aretuskarja ja võistlevaid hobuseid üksteisest eraldi tallides ja koplites.
• Tugevad loomad: korralik parasiiditõrjeprogramm, kvaliteetne ja tasakaalustatud söötmine (vitamiinid, mineraalid). Enamus haigusjuhtumeid on leidnud aset hilissügisel, talvel ja varakevadel. Jälgida hobuste heaolu nendel aastaaegadel eriti hoolikalt.
• Vaktsineerimine:
  • Ainult kõikide talli hobuste vaktsineerimine vähendab oluliselt nakkuse ohtu. Tallis, kus on kõik hobused vaktsineeritud , on viiruse levik raskendatud ja seega ka võimalik viiruspuhang tunduvalt lühiajalisem ning kergem.
  • Varssade vaktsineerimine kõige varasemalt alates 5. elukuust.
  • Vaktsineerida võimalusel kõiki loomi üheaegselt.
  • Ka vaktsineeritud hobused võivad haigestuda! 
  • Mitte vaktsineerida kui haigus juba levib. Võib olukorda hobuse jaoks hullemaks muuta.
  • 2 vaktsiini, 4-8 nädalase vahega. Kordus iga 6 kuu tagant. Pärast esmast vaktsineerimist tekib immuunsus 14 päeva pärast.
• Haigusjuhtumitega tallis eraldada haigestunud hobused teistest hobustest.
• Haiguse läbi põdemine ei anna hobusele pikaajalist kaitset!

Koostamisel on kasutatud Veterinaar- ja toidulaboratooriumi kodulehte (https://www.vetlab.ee/et/loomatervis/haiguste-tutvustused/hobuste-rinopneumoonia) ning Piirsalu Vetpunkti kodulehte (http://piirsaluvetpunkt.ee/hobused/hobused-kasulikud-teadmised/hobuste-herpesviirus-ehv-1-ehv-4/).