Tänapäevase Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija, Eesti Vabariigist vaid neli aastat noorema „Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing” asutati 12.04.1922. Eesti ratsasporti, Vabadussõda ning Eesti rahvusliku sõjaväe tekkimist pole võimalik lahus käsitleda. Ratsasport Eestis on üheselt välja kasvanud sõjaväest, nii nagu kogu maailmas. Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija asutajateks olid sellised tuntud isikud nagu kindralmajor J.Soots, kindral J.Laidoner, kindralmajor Larka, Põlluministeeriumi Peavalitsuse juhataja R.Allmann jpt.

Sportlik ratsutamine sai aga Eestis alguse juba hoopis varem – Balti aadlike ringkonnas ülemöödunud sajandi lõpul, peeti ratsajahte, veeti hobuseid Peterburi hipodroomile, oldi hästi kursis Euroopa ratsasõidukunstiga (mõisate kogudes, praegu Tartu Ülikooli raamatukogus, võib leida ratsutamisõpetusi ja selle ala klassikute teoseid juba 16.saj. väljaannetest alates).
Eesti Vabariigis arendati ratsasporti kaitseväe ja kaitseliidu poolt. Esimese ratsavõistluse osavõtjad Tartu lennuväljal 2.okt. 1921 olid ainult sõjaväelased, nagu sel ajal maailmas tavaline.

1940.a. ilmus kaitseväele mõeldud “Ratsasõidu ja ratsastamise õpetus”, mis kirjeldas kõiki tänapäeval tuntud ja peamiselt Saksa koolkonnast pärit ratsutamisharjutusi, joonised olid samad nagu tänagu tuntud W. Müseleri õpikus. Sõjajärgsel ajal olid Nõukogude Armeesse sattunud Eesti ohvitserid oma läänelike teadmiste ja kogemustega esialgu kaugel ees teiste liiduvabariikide leiutatud stiilide järgijatest ja õpetajatest. 1946-53.a. võitsidki eestlased E.Tamm, M.Fadejev, A.Pinding meeste klassis ja A.Lukas, M.Viirmäe ja A.Vars naiste klassis kokku 7 NSVL tšempioni tiitlit takistussõidus. Nõukogude perioodil juhtis ratsasporti ENSV Ratsaspordi Föderatsioon.

1976.a. valmis Niitväljal esimene sisemaneež, pärast 1939.a. Balti sakslaste poolt ehitatud Tondi Maneeži. Niitväljale järgnesid juba kiiremini uued maneežid Jüris, Luunjas, Tallinnas Veskimetsas, Heimtalis, Ruilas, Väänas ja paljudes teistes Eestimaa erinevates kohtades.

Eesti Ratsaspordi Liit (ERL) tegutseb alates 1990.aastast. Rahvusvahelise Ratsaspordiföderatsiooni (FEI) koosseisu kuulutakse alates 1992.a. ERL on ka EEF (Euroopa Ratsaspordi Föderatsiooni) liige. ERL on mittetulundusühing, mille tegevusaladeks on ratsutamise ja ratsaspordi propageerimine, võistluste, koolituse ja muude ürituste korraldamine ning liidu liikmeskonna esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides. ERL koosseisu kuulub ca 40 ratsutamise ja ratsaspordiga tegelevat klubi üle kogu Eesti. ERL on Eesti Olümpiakomitee liige ning meie egiidi all toimuvad Eesti Meistrivõistlused.

Pildil: Eesti Ratsaspordi Liidu 90. juubeliaasta tähistamiseks viidi kevadel Tallinnas läbi pidulik hobuparaad.