2017. a alustasime projektiga, mille raames saavad koolisõidu noored tuge ERL-ilt ja FEI Solidarity programmilt. Projekti eesmärk on viia Eesti laste, poniratsanike, juunioride, noorte ja U25 klasside sportlased rahvusvahelistele võistlustele. Hetkel FEI Solidarity meid enam ei toeta, aga edasi tegutseme oma jõududega.
Projekti raames on Eesti koolisõitjatel oma peatreener, kelleks on tunnustatud Alla Gladõševa ja kellega koostöös moodustati Eesti noorte koolisõitjate tiim, kes esindaksid Eestit rahvusvahelisel areenil. Koolisõitjate tiimi projekti kaasatud ka mitmed teised erinevad koolitajad ja treenerid. Koondise välistreeneriks 2017 aastal oli rootslane Mads Hendeliowitz ning 20218-2019 taanlane Rasmus Haid Bondergaard.
Programmiga liitumiseks peab ratsanik kuuluma laps-, poni-, juunior-, noorsportlaste või U25 klassi. Projekti osalema valitakse noored, kes näitavad ise üles soovi areneda, tahavad teha trenni süsteemselt, oleksid avatud uutele ideedele ja lähenemistele. Sportlasel peaks olema potentsiaalikas hobune või poni, hea ja toetav treener, kes on valmis koostööks meie peatreeneriga.

Alla Gladõševa on Eesti koolisõidu vaieldamatu tipptreener.
1975. aastal legendaarse treeneri Mihhail Fadejevi käe all Tondi Ratsabaasis ratsutamist alustanud Alla on tänaseks küll aktiivse võistluskarjääri ise seljataha jätnud, kuid võib kindlalt väita, et enamik Eesti paremaid koolisõitjaid võlgneb täna oma saavutuste eest suure tänu just Allale.
Tema tuntuimad õpilased on näiteks Dina Ellermann, Diana Pruks, Tiina Kuusmann, Grete Hussar, Helena Kaal, Berit Pihlak jpt.
Alla kuulus Eesti koolisõidukoondisse juba paar aastat pärast seda, kui ta ratsutama hakkas. Ta on mitmekordne Eesti meister nii noorte- kui ka seenioride klassis, tegutsenud kohtunikuna ja treenerina, kusjuures valitud mitmel korral Eesti parimaks treeneriks.

Jekaterina ehk Kate juhib meie noorte koolisõidutiimi projekti alates 2018. aasta suvest.
Ise on Kate aktiivne harrastuskoolisõitja ning oleme talle väga tänulikud, et tema aega ja energiat jagub ka kõikide meie noorte tulevikulootuste jaoks!
Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Mina olen Rose Marie Skjoldby. Olen ratsutanud sellest ajast saadik kui kõndima õppisin. Treenin kodutallides Liivakul oma isa Nicolaiga ja Marika Vunderiga. Minu võistlushobuse nimi on Rosinante.
Rosinante sündis meie enda tallis ning tema esimestest elusekunditest saadik olen ma seda hobust armastanud kogu oma hingega ja teadnud, et ta on väga eriline. Oleme Rosinantega koos üles kasvanud ja tänu sellele teame üksteist läbi ja lõhki. Meie esimene ühine võistlus oli Noorte hobuste tšempionaat, kui Rosinante oli 4 ja mina ainult 11 aastane. Läbitud on pikk teekond, kuid veel pikem ja huvitavam alles ootab meid ees, ma loodan.
Nüüdseks oleme teinud mitmeid edukaid starte nii eestis kui ka välismaal ja võistleme FEI rahvusvahelistel võistlustel. 2019 eesmärgiks on osaleda Põhjamaa Meistrivõistlustel ja suureks unistuseks ka Euroopa meistrivõistlustel. Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Mina olen Helena ja hobused on olnud minu suurim kirg väga varajasest east. Mäletan, et isegi lasteaias ma tegelesin põhiliselt hobuste joonistamisega või nendest unistamisega. Esimeses ratsutamistunnis käisin Kukrumäe Ratsatalus. Sealt saigi alguse minu ratsutajakarjäär. Tugevad baasteadmised andis mulle mu esimene treener Karin Põldoja. Kukrumäel jätkasin veel 6 aastat ning pärast seda sõitsin aasta aega Tondil, kus sain tuttavaks paljude tähtsate isikutega meie spordis. Suureks pöördepunktiks minu teekonnas sai oma hobuse ost.
Kui ma istusin väiksele, veel 3-aastasele Cassanderile esimest korda selga, olin kindel, et just tema ongi see õige. Cassander on juba 9-aastaseks saav Tori hobune, kes on ilmselt kõige targem hobune siin maalimas ja on justkui minu teine pool. Kuigi ta on takistussõidu liinidega, kompenseerib tema töökus ja nutikus seda imehästi. Juba esimesel päeval teadsin, et tema on hobune, kes suudab mind iga päev üllatada. Kuigi alguses tegelesime põhiliselt hüppamisega, tekkis mul aja jooksul hirm kiiruse ees. Kuna Cassu teiseks nimeks võib pidada Kiirust, ei suutnud väike 13-aastane Helena teda taltsutada ja mõistsin, et koolisõit oleks esialgu turvalisem valik meile mõlemale. Algus, nagu iga noore hobusega ikka, oli väga raske ning tihti tundsin ennast täiesti saamatuna. Õnneks oli sellel ajal minu kõrval treener Maiken Lepiste, kes tutvustas meile koolisõidumaailma ning oli abiks nii nõu kui jõuga.
Aja jooksul on kõik õnneks vaid paremaks muutunud. "Smooth sea never made a skillful sailor." Oleme iga päev koos veetnud juba 5 ülipõnevat aastat ning olnud Eesti ja Balti meistrid nii laste kui ka juunioride klassis, lisaks saanud mitmeid auhinnalisi kohti ja võite rahvusvahelistel võistlustel. Hetkel valmistume juba noorte / R klassi tasemeks ning treeneriks on meid juba läbi ja lõhki tundev, meid kõige paremini motiveeriv kallis Alla Gladõsheva.
Suurimaks plaaniks sellel aastal on palju areneda, jõuda Põhjamaade mängudele ning seal ka edukalt esineda! Kaugemaks unistuseks on võistelda rahvusvaheliselt ka GP tasemel, kuid hetkel on see unistus ja õnneks on veel vahepeal ka noorte klass.
Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Minu nimi on Maria Mägi ja tänu oma suuremale õele olin tallis varajasest lapsepõlvest.
Juba 5- aastaselt käisin hobustega jalutamas, aga iseseisvalt ei julgenud ratsutama hakata enne kui olin 8-aastane.
9 aastaselt sain Rahula tallidest enda esimese poni Raigo, kellega alustasime treeninguid Perila tallides. Üks kord nädalas käis meie juures trenne andmas Dina Ellermann.
2017.aasta sügisel, kui Dinal polnud enam aega käia Perilas trenne andmas, tekkis võimalus minna Raigoga tema juurde Rahulasse treenima. Tänu Dinale sain 2018. aastal Raigoga sisemeistrivõistlustel hõbeda Laste klassis ning Eesti meistrivõistlustel pronksi nii Laste- kui ka Poniratsanike klassis. Lisaks on Raigo koos minuga 2018. aasta Eesti hobuste meister nii laste kui täiskasvanute klassis.
Soovisin väga hakata ratsutama hobustega ja edasi areneda, tänu sellele liitus meie perega kevadel 2018 nooruke Jerry ning sügisel Shampagna.
Minu hobustega aitavad mind igapäevaselt Dina ja Alla, kes on lihtsalt parimad!

Ma alustasin ratsutamisega 2016. aasta sügisel Tondi Maneežis treenerite Kaie Kangur ja Sirje Argus juures. Seal käisin kuni 2017. aasta suveni. Kevadel sain osa võtta ka Liivaku tallide koolisõidu treeninglaagritest, kus sain treenida hobusega Ounce Of Gold ja temaga suvel võistelda. Olen tänulik Nicolai ja Rose Marie Skjoldbyle võimaluse eest treenida Liivaku tallides ja osaleda oma esimestel Eesti Meistrivõistlustel ning välisvõistlustel.
Sügisel 2017 sain endale isikliku 4-aastase poni Mc Morgan J, kellega hakkasin treenima Rahula Tallis treener Dina Ellermanni juures. Oma poni olen ise ratsastanud, loomulikult Dina juhendamisel. Dina on olnud mulle suurimaks eeskujuks ja õpetajaks.
2018. aasta suvel avanes mul suurepärane võimalus alustada treeninguid ka poniga Coad Hill Happy teener Alla Gladõsheva käe all. Juba kuu aega hiljem võitsin Happyga 2018 Eesti Meistrivõistlustel lasteklassis hõbemedali. Lisaks Eestis toimunud võistlustele osalesin Happyga 2018. aastal ka kahel rahvusvahelisel CDI võistlusel välismaal ja jäin tulemustega väga rahule.

Hakkasin ratsutama 7-aastaselt Tondi maneežis ja minu esimene treener oli Kaie Kangur. Paar aastat hiljem alustasin treenimist Merle Männiku käe all Niitvälja Ratsakoolis, kus sain oma esimese rendiponi Voore Rufuse, kellega võistlesin ja sõitsin terve suve.
Kuna poniskeemid oleksid Rufusele raskeks jäänud, hakkasin rentima Calendulat. Calendulaga olen sõitnud juunioride klassis juba poolteist aastat.
Oma parimaks saavutuseks pean SMV pronksi.
Pildi autor on Külli Tedre-Gavrilov @kyllitedre_com

Hei! Minu nimi on Berit Pihlak.
Olen tegelenud paljude huvitavate spordialadega nagu iluuisutamine, võistlustants, akrobaatika ja kergejõustik.
Ratsutamise juurde jõudsin ma selle tõttu, et muvanematel on hobusetall, seega seni kuni ennast mäletan, mäletan ka ennast ratsutamas.
Hetkel treenin oma vanematele kuuluvas Rahula Tallis treener Alla ja oma kahe vahva poni Romy K ja Chicologa. Oma eelmise hooaja suurimateks saavutusteks pean ma SMV ja EMV Laste klassi kuldmedaleid, Talendijahi karikasarja üldvõitu ja BDL lasteklassi hõbemedalit. Sel hooajal on plaan jõuda poniklassi ja teha seal palju edukaid starte.
Foto: kyllitedre.com - Design, Photography, Art

Minu nimi on Lisette Kivro. Olen 13 aastane ja tegelen ratsutamisega alates 2013. aastast.
Esimest korda käisin hobuse seljas oma 5. sünnipäeval, pool aastat hiljem läksin esimest korda trenni. Alguses sõitsin erinevate tunnihobustega, seejärel põhiliselt shetlandi poni Koiduga. Temaga koos ma kasvasin. Alustasime ST tasemelt ja lõpetasime LK-ga, siis kasvasin temast kahjuks välja. Osalesime temaga 2017 EMV.
Nüüd treenin isikliku poniga, kelleks on Eesti ratsaponi McGregor J. Tema on ka parim 6-aastane noorponi 2018. Harjutame hetkel LR skeemi elemente. Olen ka LR teinud esimese stardi mis õnnestus suhteliselt hästi. Ega ta lihtne poni ei ole, paneb mind kõvasti proovile - nii sõites kui ka niisama tegeledes.
Treenin Piira Tallides ja minu treeneriks on Kadri Kullerkupp, kes on ise väga heal tasemel harrastaja. Tänu temale olengi sinna jõudnud kus olen täna. Treenerile kohaselt on ta nõudlik ja otsekohene, aga samas järeleandlik. Meil on olnud ka paigalseisakuid ja tagasilööke.
Eelmisel hooajal tegin 22 starti, nendest on kindlasti minu jaoks olnud kõige parem saavutus 2018 SMV pronks medal. Ja muidugi on veel väga väga palju häid sõite olnud ja loodetavasti veel rohkem ees.
Loodan jõuda poniga M-ini. Oma tulevikku näen ma ikka ja alati hobuste keskel.
Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Olen Maian Kesküll, esimest korda istusin hobuse selga 8-aastaselt ning sealt enam alla tulla pole tahtnud. Ratsutamise algtõed omandasin Külliki ja Kristjan Sinikase käe all.
Minu kolme aastat tagust pööret ratsaspordis saab aga lühidalt kokku võtta - ponidega parkuuride kihutamisest juunioride koolisõitu. Olles toona alustanud koostööd treener Krista Raidmetsaga, mõistsin alles siis päriselt, et koolisõit on tõeline kunst ja seda kunsti tahan ma õppida.
Minu suurimaks sõbraks ja võistlushobuseks on mu vahva ruunapoiss Kevins, kes vaatamata oma suurele kasvule ja kohmakusele endast alati 100% annab. Lisaks juunioride klassile plaanime sel hooajal teha ka oma esimesed stardid noorte klassis.
Foto: Külli Tedre-

Mina olen Annaliis Prodel ja sõidan Herr Ilvesega. Esimest korda hobuse selga sattusin juhuslikult, kui suvel ajaviiteks perega Maria Tallu ratsutama läksime. Armusin hobustesse ja ratsutamisse esimesest silmapilgust.
Esimesed trennid tegin ponigrupis Tondil ja sealt edasi treenisin Veskimetsas. Poolteist aastat tagasi sain endale imearmsa poni Herr Ilvese, kellega treenime Niitväljal Merle Männiku juures.
Oma parima tulemuse saavutasime Ilvesega eelmisel aastal, kui EMV lasteklassis võitsime neljanda koha. Käesoleval hooajal alustan lisaks lasteklassile ka poniklassiga ja loodan teha hulga edukaid starte.
Foto: kyllitedre.com - Design, Photography, Art

Olen tegelenud spordiga juba väga väiksest peale. Kui ma olin 3aastaseks saanud, viis ema mu võimlema. Seal jõudsin aastatega spordigruppi ja tegelesin iluvõimlemisega seni, kuni hobused tähtsamaks said.
Vaikselt kauplesin end ka ratsalaagritesse juba siis, kui ma veel koolis ei käinud ja imestan siiani, et ema mind lubaski.
Ratsutamisega kui spordiga, alustasin esialgu kolmevõistlusega, sealt edasi avastasin koolisõidu. Suuresti tänu mu treenerile, Marika Vunderile, jäin ma koolisõiduga tegelema. Tema näitas mulle, kui lummav võib see ala olla. Peale selle, et ta on mulle suureks inspiratsiooniks olnud, on ta ka parajalt range ja suurte kogemustega treener. Viie aasta jooksul, mil me oleme teinud koostööd, on tekkinud üksteisest hea arusaamine.
Praeguseks võistluspartneriks on 11-aastane Oldenburg Jazz Hit. Jazzuga pole alati kõige kergem, aga minu arust just need raskemad hobused õpetavadki kõige rohkem. Tänu sellele hobusele olen ka enda kohta palju õppinud.
Hetkel pean enda parimaks saavutuseks juba seda, et selle alaga endiselt tõsiselt tegelen. Suurimad unistused ja tulevikuplaanid on ikkagi edasi võistlemine ja et ma saaks kunagi tunda uhkust enda üle.

Esimest korda sattusin ma hobuse selga 2013 aasta isadepäeval ja ma armusin koheselt hobustesse.
9-aastaselt hakkasin ma osalema Niitvälja Ratsakooli grupitreenides, kus minu treeneriks oli Agnes Kutsar. Kuni 2019 märtsini sõitsin ma ratsakooli ponidega. Siis hakkasin ma rentima Calendulat ning minu treeneriks sai Merle Männik. Sel aastal sõidan poniga Rant ning osalen temaga EMV-l poniklassis.
Mul on vedanud: mul on väga hea treener, head trennikaaslased, väga tubli hobune ning suurepärane treeningkeskkond.
Nüüd on mul avanenud suurepärane võimalus kuuluda EYDT tiimi ja saada selle treeneritelt häid soovitusi.
Annan omalt poolt maksimumi, et omandatud kogemused ja igakülgne toetus aitavad mul saavutada minu poolt püstitatud eesmärkide täitumist ning tiim ei peaks minus pettuma.

Minu nimi on Emma Tuvi. Ma armastan hobuseid ja ratsutamist. Alustasin oma treeninguid 2014 aastal Tondil ja käisin seal 1,5 aastat.
Seejärel sain oma esimese poni Trend'i ja treenisin temaga Kurtna tallides.
Minu praegune poni on Cointreau, kutsun teda kodus Pinkyks. Me treenime Rahula tallides ja minu treener on Alla Gladõsheva.
Olen Cointreauga peaaegu aasta koostööd teinud. Me oleme käinud Cointreauga ka võistlustel, aga kahjuks Cointreauga tiitleid võitnud veel pole aga kaks esikohta on meil eelmisest aastast käes.
Cointreau oli talvel pikalt vigastuse tõttu rivist väljas ja ta tuleb alles töösse tagasi.
Selle aasta eesmärgid on meil et poni saaks korda ja saaksime minna SMV, EMV ja teistelegi võistlustele.
Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Olen Catlyn Lepman, hetkel ratsutan noorte hobustega.
Võib öelda, et kiindumine hobustesse on tulnud mul ema piimaga. Esimest korda istusin sadulas viie aastaselt, kuid korralikult trenni läksin kaheteistkümneselt.
Treenin Vääna Tallides. Treeneriteks on mu ema Katrin Tinno ja Alla Gladõseva.
Alustasin võistlemist noore poni Ramingoga. Minu unistuseks on sõita rahvusvahelistel võistlustel häid tulemusi ja teha esimesed stardid ka noorte klassis.
Foto: Külli Tedre-Gavrilov @kyllitedre_com

Tere, olen Anna. Kogu oma elu olin huvitatud ratsaspordist, aga tõsisemalt spordiga tegelema hakkasin 5 aastat tagasi. Hetkel sõidan hobusega Icon teist hooaega juunioride klassis.
Mul on suureks abiks treener Alla Gladõsheva, kes motiveerib mind iga päev midagi juurde õppima.
Minu suurim unistus on osaleda rahvusvahelistes võistlustes ja see on miks ma seda projekti väga väärtustan.
Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Olen Marta Siim ning minu võistluspartneriks ja suureks sõbraks on hobune Leon.
Treenime Tartu Ratsakoolis Piret Hommuki käe all.
Foto: Külli - Tedre Gavrilov

Tõsisemalt alustasin ratsutamisega 2017. aasta sügisel Tondi Maneežis. Minu treeneriteks olid Kaie Kangur ja Sirje Argus.
Enne seda olin teinud ratsutamisega tutvust Tondi Maneeži ponirühmas ja Liivaku tallides.
Alates 2018. aasta sügisest treenin täkk Odrinoga Rahula Tallis treener Dina Ellermanni juures. Tavaliselt mõistame Odrinoga üksteist väga hästi, kuigi vahel meeldib talle ka mind proovile panna.

Olen üles kasvanud külas, kus on rohkem hobuseid kui inimesi, ehk siis tee ratsutamiseni ei olnud algselt tahtlik valik, vaid rohkem ühesuunaline tee ratsaplatsile.
Väiksena proovisin küll sellelt teelt kõrvale kalduda, uskudes et mujal on maailm huvitavam ning uhkem. Otsisin enda kohta tegeldes paljude teiste spordialadega, aga ikka ja jälle tulin tagasi ratsutamise juurde, leides et just see on minu jaoks ainuõige valik.
Võistlemise vastu tekkis mul tõsisem huvi alles 12 aastaselt. Alustasin kestvusratsutamisega, milles võistlesin lõpuks rahvusvahelisel tasemel ja sõitsin 120 km distantse. Siiski tundsin ühel hetkel puudust prestiižist ja tehnilisusest. Kes sind ikka metsas vaatab, pisut üksluine seal kapata?
Kestvusratsutamise kõrvalt tegelesin ka takistussõiduga, milles võistlesin edukalt meetristes parkuurides.
Takistussõit meeldib mulle siiani, kuid tuli välja, et elul on minuga teised plaanid- koolisõit oli ju veel proovimata.
Aastal 2017 hakkasin Maiken Lepiste käe all harrastama koolisõitu ja treenima Tallinnas. Juba sama aasta lõpus tõime mulle minu esimese koolisõiduhobuse Beltario. Kõik see on saanud teoks tänu minu perekonna suurele toele, kes on minu kõrval seisnud alates kestvusratsutamisest kuni nüüd koolisõidus R skeemide harjutamiseni.
Praegu treenin Rahula Tallis Dina Ellermani ja Alla Gladõsheva käe all, meie eesmärgiks on mulle juba varsti frakk selga tõmmata ja Prix St.Georges tasemel edukaid sõite näidata