Autor Ingrid Randlaht
Artikkel ilmus esmakordselt Oma Hobus veebruaris 2015

Iga aastaga suureneb ratsaspordis võistlusstartide arv. Sellega koos kasvab ka regulaarselt transporditavate hobuste ning nende selleks kasutatavate sõidukite ja haagiste hulk Eesti teedel.

Liiklusseadus määrab küll kitsendused nii juhile, juhtimisõigusele kui haagisele ning seda vedavale sõidukile, kuid kogu teavet koondav juhis haagiste vedamise kohta pole siiski kättesaadav. Järgnevalt selgitan, mida haagisega hobuseid transportiv juht silmas pidama peab.

Olulised mõisted

Selleks, et liiklusseaduse sätetes orienteeruda, tuleb kõigepealt teha selgeks valdkonda puudutavad mõisted.

• Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi (märgitud tehnilisse passi);
• Täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass (märgitud tehnilisse passi nii sõidukil kui haagisel);
• Tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega (tegelik mass ei või mistahes hetkel ületada sõidukile või haagisele registreerimisel märgitud registrimassi ja on kontrollitav kas vahetu kaalumise teel või haagise tühimassi ja veose kaalu liitmisel);
• Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist;
• Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi.

Kõige enam tekitavad segadust registrimass ja täismass, mis ei pruugi olla sõiduki ja haagise passis võrdsed väärtused. Olulisim on seejuures teada, et kui varem lähtuti paljus registrimassist, siis uue seaduse järgi on näiteks juhtimisõiguse aluseks täismass. Ning haagistel ei vaadata enam autole taha haagitud seadme puhul selle registrimassi, vaid tegelikku massi, mistõttu on massi väiksemaks registreerimine kaotanud tähenduse, olles pigem takistav kui kaasaaitav. Sest kuigi haagisel võib olla tehase poolt antud luba kanda suuremat koormust kui registreerimisel märgitud, ei või haagist selliselt kasutada, kuniks see pole uuesti ümber registreeritud.

Juhtimise õigus

Juhtimisõiguse kirjeldamisel lähtutakse liiklusseaduse paragrahvis 93 ära toodud sõidukite kategooriatest.

• B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kg; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, tingimusel, et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
• BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kg.

Kuivõrd hobuste vedamiseks kasutatavad haagised ei ole kerghaagised, tuleb igal juhul enne treileri järelehaakimist veenduda, et autorongi täismass ehk veduki ja haagise täismasside summa ei ületa juhi juhiloale kantud kategooriaga lubatut.

Osadel haagistel on passis märgitud registrimass erinev täismassist. Need kanded tehti eelmise seaduse ajal, kui sõidukite taga veetava haagise lubatud massi määratluses kasutati mõistet registrimass. Selliselt vähendati haagistele määratud registrimassi, et neid oleks võimalik vedada autodega, millega oli registreerimistunnistuse kohaselt lubatud vedada väiksemat haagist kui antud haagise täismass. Juhi kategooria osas on uue seaduse järgi määravaks aga täismass.

Näide 1: B kategooria juhiloaga sõidukijuht võib vedada oma auto taga haagist, mille tegelik mass ei ületa auto passis lubatud suurimat piduritega haagise massi, kuid auto ja haagise täismasside summa ei tohi ületada 3500 kg. Nii võiks küll näiteks auto taha haakida tühja treileri, millega koos auto ei kaalu üle 3500 kg, kuid kuna määravaks on passi märgitud täismass, tuleb lähtuda sellest.

Vastava sõidueksami sooritanutele antakse lisaks õigus juhtida autorongi, mille täismass on kuni 4250 kg. Selline kategooria tõstmine võimaldab juba sobiva auto ja haagise kombinatsioonis vedada ka mõõduka suurusega treilerit. Näiteks 2600 kg täismassiga auto, millele on järele haagitud 1600 kg täismassiga haagis (mille tegelik mass jääb samas autole lubatud haagise massi piiresse) annavad kokku autorongi täismassiga 4200 kg.

BE kategooria, mille taotlemiseks tuleb läbida vastav koolitus ning sooritada nii teoreetiline kui sõidueksam, võimaldab vedada mistahes haagist, mille täismass on kuni 3500 kg. Ainukeseks kitsendavaks tingimuseks on asjaolu, et vedaval autol peab olema lubatud vajaliku massiga treilerit vedada.

Vastava kategooriata autorongi juhtimist käsitletakse aga kontrollorganite poolt kui loata sõitmist ning karistus võib seejuures olla ka sellele vastav.

Tegelik mass, registrimass ja täismass

Uue liiklusseaduse paragrahv 34 lõige 11ütleb, et autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelik mass ei tohi ületada haagise suurimat massi, mis on veduki registreerimisel määratud.

Tegelik mass on haagise mass antud ajahetkel koos veosega. See ei tohi samas ületada haagise registrimassi. See seadusesäte, mis on tekitanud viimasel ajal kõige enam segadust.

Samas võimaldab see säte vedada autoga senisest suuremat treilerit juhul, kui selle koorem ehk siis hobune kaaluvad nii vähe, et treileri tegelik mass jääb autole lubatud haagise suurima massi piiresse.

Elu näitab siiski, et treileritesse laaditakse ilma pikemalt mõtlemata kaks suurt hobust. 168 cm turjakõrgusega toekam soojavereline kaalub umbkaudu 600 kg. Kaks sellist hobust ning lisaks nendega kaasas olev varustus kaaluvad üle 1200 kg. Võtame aga näiteks Eesti teedel sagedasti vastu tuleva Böckmani Duo Esprit treileri, mille tehase poolt määratud täismass on 2000 kg ning kandevõime 1161 kg. Kaks kergemat täismõõdus sporthobust saavad sellisega kenasti reisida, kuid suuremad loomad ületavad juba kaalu. Kuid kui niisuguse treileri passi on kantud registrimass 1600 kg, mis ei ole sugugi harv, siis on sellega automaatselt võetud maha 400 kg kandevõimet ja alles on jäänud 761 kg, mis ei ole piisav isegi kahe korraliku eesti tõugu hobuse vedamiseks.

See ei ole terve mõistuse kohaselt muidugi asjaolu, mis vähendaks treileri tegelikku kandevõimet, kuid on seaduse silmis trahvikviitungi väljakirjutamiseks piisav alus.

Oluliselt tõsisemalt tuleb suhtuda tehase poolt määratud kandevõime ületamisse, mis on reaalselt ohuks nii teile, teie hobustele kui kaasliiklejatele.

Näide 2: Autole registreerimistunnistusel lubatud suurim haagise mass on 1400 kg. Taha haagitava treileri registrimass aga 1600 kg. Antud juhul on juhi kohus jälgida, et treiler koos veosega ei ületaks 1400 kg ning selles kontekstis 1600 kg suurune registrimass tähendust ei oma.

Näide 3: Autole lubatud suurim haagise mass on 2600 kg ja talle taha haagitava treileri täismass on 2000 kg kuid registrimass samas 1600 kg. Selliste vähendatud registrimassiga haagiste kandevõime on sellega samuti vähendatud. Sel juhul võib jääda haagise kandevõime vaid 700-900 kg vahele ning kaks täismõõdus hobust ei mahu kuidagi selle kaalu sisse. See ongi moment, mille tõttu on mõistlik kehtivast seadusest lähtuvalt sellised vähendatud registrimassiga treilerid uuesti ringi registreerida, vastavaks tehase poolt määratud täismassile.

Seaduses on vasturääkivusi

Autorongi, haagiseid ja nende juhtimise õigust reguleerivates seaduse sätetes on vasturääkivusi. Asjaolu, et juhtimisõigust reguleeritakse täismassi, mitte registrimassi järgi, jätab õhku küsimuse, milleks registrimass haagiste kontekstis üldse vajalik on. Seda enam, et vedavale sõidukile lubatud haagise maksimaalse massi korral on kriteeriumiks tegelik mass, mitte registrimass.

Samas ei tohi tegelik mass ületada registrimassi, mistõttu täismassist väiksema registrimassiga treilerit ei saa kasutada selle maksimaalse lubatud kandevõimega, ega võimalda väiksem registrimass seda ka madalama kategooriaga juhil vedada.

Seadusele peaks tähelepanu pöörama ka need juhid, kes sõidavad autodega, mille registrimass on toodud väiksemaks täismassist ehk alla 3500 kg, et võimaldada sõitmist B kategooria juhiloaga. Selliste autode juhtimine ilma C kategooria juhiluba omamata on lubatud 1. jaanuarini 2016 ning sealt edasi lähtutakse juba rangelt auto täismassist, mis ületades 3500 kg, nõuab ka vastava juhtimisõiguse olemasolu.

Seadusemuudatused on tekitanud mõnevõrra segadust ka kontrollorganites, mistõttu on liiklusseaduse vastavaid sätteid mõistlik tunda, et tahtmatult mitte seaduserikkuja rolli sattuda ja samas vajadusel oma õigusi ka kaitsta.

KAST

Haagise tehniline seisukord

Haagistele on nõutud iga-aastane tehnilise seisukorra kontroll, vastavalt seaduses sätestatud korrale. Tehniline kontroll tähendab tegelikkuses enamasti haagise tulede töötamise ning seisupiduri kontrollimist. Inertspidurite kontrollimiseks tehnoülevaatuse punktides mõõtmisvahendeid ei ole ning nende korrasoleku eest vastutab täielikult haagise omanik.

Samuti ei kontrollita põhjamaterjali seisukorda. Seda võidakse visuaalselt vaadelda ja märkuski esitada, kuid põhja seisukord kuulub samuti täielikult haagise omaniku vastutusse.

Neliteist aastat tagasi vapustas Eesti hobuseinimesi uudis läbi treileri põhja kukkunud ja selliselt seal pikalt lohisenud ning seejärel õnnetuskohas hukatud hobusest. Kusjuures õnnetuse põhjustanud haagis oli läbinud tehnilise kontrolli. Selleks, et taolisi õnnetusi ei juhtuks, tuleb treileri vineerpõhja regulaarselt kontrollida ja vajadusel vahetada. Eesti kliima hävitab ka kõige parema vineeri aktiivses aastaringses kasutuses oleval treileril üpris edukalt kümnekonna aastaga.