TERVE HOBUNE on erk ja tunneb huvi oma ümbruse vastu. Tal on hea söögiisu ja sile karvkate. Silmad ja sõõrmed on tal puhtad ja eritisteta ning hingamine on ühtlane ja hääletu. Terve hobune liigub energiliselt ning korrapäraselt nii sammus, traavis kui galopis. Tema jalad on jahedad ning neil pole kühme, haavu, turseid ega kuumi kohti. Kapjade kiiluvahed peavad olema kuivad, sealt ei tohiks tulla ebameeldivat lõhna.Ta toetab oma keharaskust võrdselt neljale jalale.

Kui kahtlustad, et hobune on haige, siis tuleks sellest kõigepealt teatada treenerile ja/või hobuse omanikule ning siis vajaduse korral helistada veterinaararstile.

Et anda võimalikult hea pilt hobuse tervislikust seisundist, tuleks tähelepanu pöörata järgmistele näitajatele:

Käitumine ja väljanägemine. Kui hobune norutab ega tule kutsumisel sinu juurde või kui ta on pikali ning ei taha inimese boksi sisenemisel püsti tõusta, siis tasuks teda kindlasti tähelepanelikumalt vaadelda. Ebatavaline loidus, rahutus, higistamine või higistamise jäljed, värisemine, köhimine, ragisev/vilinal hingamine või silmnähtavad valud on selged hoiatusmärgid.

Temperatuur. Täiskasvanud hobuse normaalne kehatemperatuur on 37°C—38°C, erinevatel hobustel võib see varieeruda. Temperatuuri mõõdetakse hobuse pärakusse asetatud termomeetriga. Termomeetri küljes peaks olema nöör, mille teine ots tuleks kinnitada pesupulga vms. abil hobuse saba külge. Temperatuuri võivad tõsta hirm, valu, erutatus või põletikulised protsessid organismis.

Pulsisagedus. Hobuse südame/pulsisagedus jääb tavaliselt 30—40 löögi vahele, kõige sagedasem näitaja on 36 pulsilööki minutis. Stetoskoobi puudumisel on kõige lihtsam mõõta pulsisagedust arteri pealt hobuse oimukoha juurest, silma tagant. Ettevaatlikult kombates tundub arter silindrikujulise moodustisena, mida saab sõrmega veidi liigutada. Samuti võib kasutada arterit alalõualuu vasakul siseserval. Lihtsam on lugeda pulsilöökide arvu 15 sekundi jooksul ning see tulemus korrutada 4-ga, et saada löökide arv minutis. Ponidel ja varssadel võib pulss olla veidi kiirem. Pulsisagedust võivad tõsta ka palavik, hirm, valu ja erutatud olek. Väga heas füüsilises vormis hobustel võib pulss olla aeglasem.

Hingamissagedus. Hobuse normaalne hingamissagedus on 8—16 hingamistsüklit minutis, keskmine on 12 korda. Ninasõõrmed peaksid vaid kergelt liikuma ning hingamine peaks olema vaevatu. Hingamistsükleid on kõige lihtsam lugeda, vaadates hobuse ribide liikumist. Lugeda tuleks kas sisse- või väljahingamisi. Hingamissagedus võib olla suurem varssadel ja ponidel (20—24x). Hingamissageduse suurenemine on normaalne treeningu ajal ning vahetult pärast treeningut, samuti kuuma ja niiske ilmaga.

Soolestiku helid. Kui toit hobuse soolestikus liigub, tekkivad lurisevad ja korisevad helid, mis on täiesti normaalsed. Neid helisid kuuleb kõige paremini stetoskoobiga. Selle puudumisel tuleks asetada kõrv vastu hobuse kõhtu. Liigseid helisid tekitab näiteks kõhulahtisus. Helide puudumine võib tähendada koolikuid ehk tiirusid.

Hüdratsioon. Terve hobune joob päevas 20—40 liitrit vett. Et kontrollida hobuse piisavat vedelikutarbimist, näpista nahka tema kaelal. Kui nahast lahti lasta, peaks see umbes sekundiga sirgeks tõmbuma. Kui selleks läheb kauem aega, siis on hobusel vedelikupuudus. Anna talle juua ning vajadusel sega vette elektrolüüte. Kui hobune võõras kohas juua ei taha, võib vette segada suhkrut või magusat õunamahla.

Limaskestade värvus. Hobuse suuõõne limaskestad peaksid olema lõheroosat värvi ja niisked. Väga kahvatud, erepunased, kollakad või sinakad limaskestad võivad tähendada tõsiseid terviseprobleeme. Sinakad limaskestad võivad olla šoki tunnuseks.

Kapillaarse täituvuse kontroll. Tõsta hobuse ülamokk üles ning vajuta pöidlaotsaga 2 sekundit tugevasti igeme vastu. Kui  pöial ära võtta, jääb järele valge jälg, mille normaalne värvus peaks 2 sekundi jooksul taastuma. Kui selleks rohkem aega kulub, võib see viidata näiteks koolikutele või mõnele organismi raskemale üldhaigusele.

Söömine, joomine ja väljaheited. Terve hobune sööb ettepandud toitu isukalt ning jätab endast päevas maha 8—10 hunnikut ja umbes 5 liitrit uriini. Jälgige hunnikute suurust ja konsistentsi ning seda, kas boks on ebanormaalselt märg või kuiv.
HELISTAGE KINDLASTI VETERINAARARSTILE, KUI HOBUSEL ON JÄRGMISED HAIGUSE VÕI VIGASTUSE TUNDEMÄRGID:

• Vigastusest tulenev verejooks, mida pole võimalik peatada
• Äkiline tugev longe, nähtav või kahtlustatav luumurd
• Tugev paistetus ja kuumus ükskõik mis kehaosas
• Koordinatsioonihäired, võimetus püsti seista, krambid
• Haav, mis vajab õmblemist
• Vaevaline ja ragisev hingamine või tugev/krooniline köha
• Kollakas või rohekas eritis ninast
• Söögitoru ummistus – kael on välja sirutatud, ninast võib erituda sülge ja toiduosakesi.
• Väga vesine kõhulahtisus
• Veri uriinis
• Nähtav silmavigastus
• Koolikute ehk tiirude tunnusmärgid
• Ebatavalist värvi igemed (erepunased, kollakad, valkjad, sinakad)
• Tugev higistamine, mis ei ole seotud treeninguga
• Kõrgenenud hingamissagedus, mis ei taastu puhkusega
• Pulsisagedus üle 80, mis ei taastu puhkusega
• Kehatemperatuur üle 39°C
• Keeldumine söögist ja joogist

Veterinaararstile helistades teata järgmist:

• Temperatuur, pulss ja hingamissagedus
• Kui tegu on vigastusega: vigastuse asukoht ja täpne kirjeldus
• Kui tegu on lonkega: missugune jalg? Kas/kuivõrd hobune keharaskust sellele jalale toetab? Kas jalal on tunda turset/kuumust?
• Hobuse käitumine (norutab, on rahutu, lamab jne.)
• Kas märkad konkreetse hobuse kohta midagi muud ebatavalist?
• Millal õnnetus juhtus või millal hobuse halva seisundi avastasid?

ESMAABI ANDMINE HOBUSELE

Kui hobusele on vaja anda esmaabi, siis jää ise rahulikuks, niiviisi on ka hobust lihtsam rahulikuna hoida.

HAAVAD. Esmaabi seisukohalt on oluline hinnata, kas haava on vaja õmmelda või mitte. Puhasta haav voolava vee või puhta sidumismaterjaliga. Kui haav on saastunud võõrkehadega (klaasikillud vms), siis hoidu neid sügavamale kudedesse lükkamast. Kui haav vajab õmblemist, siis tuleks kiiresti võtta ühendust veterinaararstiga, kuid haavale ei tohi kanda mingeid desinfitseerivaid vahendeid. Kui verejooks on suur, tuleb paigaldada rõhkside. Hobuse haavu peaks õmblema 2–3 tunni jooksul, hiljem vähenevad esmase paranemise võimalused võrdeliselt kulunud ajaga.

NIKASTUSED, PÕRUTUSED JA VEREVALUMID. Esmaabiks on sel puhul alati viga saanud piirkonna jahutamine, näiteks jala hoidmine külma voolava vee all. Kasutada võib ka jahutusgeeli, kuid mitte juhul, kui nahk on katki või marrastatud.

LONGE. Longet põhjustavad tavaliselt kabja- või jalavigastused. Libista käsi mööda hobuse jalga alla ning otsi turset, kuumust või valulikkust. Võrdle jalga vastaspoolse jalaga. Kui hobune ratsutamise ajal järsku lonkama hakkab, siis tule kohe seljast maha ning uuri kapja, lonke põhjuseks võib olla kapja sattunud kivi või võõrkeha. Longet põhjustava jala kindlakstegemiseks lase abilisel hobusega käekõrval joosta. Kui longe on esijalas, siis tõstab hobune haigele jalale toetudes pead ja kaela. Kui longe on tagajalas, siis on käik ebaühtlane ning tagant vaadates tõuseb haigele jalale toetamisel laudjas selle jala poolt kõrgemale. Sageli pole lonke põhjust võimalik ise tuvastada, siin aitab juba veterinaararst.

KOOLIKUD EHK TIIRUD tekitavad hobusele enamasti soolestikus tugevat valu. Kergema valu puhul keeldub hobune söögist, ajab üles ülamoka, vaatab kõhule, üritab tagajäsemega lüüa kõhu pihta, norutab. Tugevama valu korral võivad hobused võtta sisse istuva koera asendi, tiirutavad ümber enda, heidavad maha, üritavad püherdada või jäävad selili lebama. Esmaabiks tuleb hobusel sööt eest ära võtta, pakkuda talle juua, panna hobusele tekk selga ja teda jalutada. Mitte lasta hobusel maha heita ja kontrollimatult püherdada. Kindlasti tuleb informeerida veterinaararsti, sest rasked koolikud võivad lõppeda surmaga.

ESMAABIKOMPLEKT peaks olema kättesaadaval kohal igas tallis. Esmaabikomplektis võiks olla rektaaltermomeeter, stetoskoop, ühekordse kasutusega vinüülkindad, antiseptik, elektrolüüte sisaldav preparaat, jahutusgeel, vaseliin, külmakott, antiseptiline seep, haavapulber, -sprei ja -salv, tömbi otsaga käärid, pintsetid, haaknõelad, rull leukoplasti, steriilsed sidemed, isekleepuv side, rõhkside, rullis elastikside, vatt, käsnad, savi kabjakompressi jaoks, teip, taskulamp, käterätikud, pesuhari jne.