Ruila võistlusplats. Foto: Merike Udrik-Õispuu

Võistlustel ja suurematel üritustel on viimasel ajal üsna sageli tulnud jutuks, kuidas ehitada head ja vastupidavat ratsaplatsi. Võistluste arv kasvab ja juurde tuleb aina uusi võistluskohti, vajadus heade treening- ja võistlusväljakute järele suureneb.

Nii otsustas ratsaliit korraldada möödunud suvel Eesti Meistrivõistluste raames vestlusringi valgustamaks seda teemat. Oma kogemusi soovisid jagada Ruila talli meeskond eesotsas Marti Hääle ja Eha Kirsipuuga ning neile ehitamisel abiks olnud Liivi Aiad OÜ esindaja Andres Vainu. Toome siin välja kokkuvõtte, mida platsi ehitusel silmas pidada.

Platsi projekteerimisel ja platsi ehitamisel võiks arvestada järgmiste punktidega:

1.       Pinna ettevalmistamisel tuleks eemaldada kogu pinnase osa, mis ei ole looduslikult tihe või kõva, sest pehme pinnase kiht kogub alla vett ja rikub platsi üsna peagi.

2.       Geotekstiili platsi põhja alla pole mõtet panna, sest ei sobi ratsaplatside jaoks. Teeb pigem kahju kui kasu.

3.       Alusplatsi kihid tuleks suunata ühte kohta, et aluskihtidesse jooksev vesi valguks õiges suunas ära.

4.       Järgmine kandev kiht võiks olla min 20 cm paks ja korralikult tihendatud.

5.       Selle peale ehitatakse trenaažide kiht, mis on ca 10 paks. Trenaažide torud võiks paigutada 3-6 m vahedega ja see oleneb platsi kasutusvajadusest (treeningplatsil hõredam, võistlusplatsil tihedam). Nt kõrgemal asuvad platsid trenaaži ei vajagi. Meeles peab pidama, et korralikul trenaažil on vaja väga korralikku platsi järelhooldust.

6.       Trenaažikihi peale pannakse 2-3 cm kõrgune sõelmete vahekiht, mis asendab kangast. NB! See peab olema kindlasti savivaba!

7.       Kõige peale pannakse liiv, mis peaks olema samuti võimalikult savivaba. Liivatera ei tohi olla ümaraks uhutud (mereliiv), vaid teravate nurkadega.  Liivakihi paksus peaks olema max 15 cm, pärast vajumist jääb selle paksuseks 10-12 cm.

Ruila platsi pinnas.

Ruilas on liiva sisse segatud sünteetilise tekstiili kiudu, et liiv hoiaks rohkem niiskust sees. Seda võiks olla 1 tonn 1000m2 kohta. 3 aasta pärast peaks ¼ sellest kogusest juurde uuesti juurde lisama.
Plats peab olema korralikus hoolduses kogu aeg. Rullida ei tohi, sest see muudab liivaterad ümaraks ja rikub platsi. Kasutada võiks pigem võrkrulli. 1x aastas võiks liiva ringi keerata ehk alumisest kihist liiv peale tuua. Freesida võiks kuskil kolme aastaste vahedega.
NB! Sisetingimustes kasutatavas liivas võib savisisaldus olla 5-7%, et hoiaks paremini niiskust.

8.       Vihmutite süsteemi täpsemaks paika panemiseks on soovitatav ühe hooaja jooksul kasutada mobiilset kastmissüsteemi, et kindlaks määrata tuulesuunad ja leida parimad kohad vihmutite jaoks.

9.       Oluline on hobuse järelt korjata, et platsi kvaliteet säiliks.

Korralikult ehitatud plats kestab eluaeg ja ehitamisel tuleks järgida tervet talupoja mõistust ja oma vajadusest!

Kellel on huvi või küsimusi, võib julgelt pöörduda Liivi Aiad esindaja Andres Vainu poole (andres@liivi.ee , tel 5086286).