Kultuuriministeerium annab teada, et alates 01.01.2018. aastast kehtib spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt on spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal õigus spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel vabatahtlikule spordikohtunikule tema tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise eest ühes päevas ning kuni 1040 eurot kalendriaasta jooksul.

Selleks, et maksta vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule hüvitist kuni 20 eurot
päevas peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1. spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja, kes hüvitist maksab peab olema kantud Eesti
spordiregistrisse;
2. võistlus, mille eest hüvitist makstakse peab olema avalikustatud spordialaliidu või
maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel;
3. vabatahtlik spordikohtunik, kellele kulusid hüvitatakse, peab olema spordialaliidu poolt
atesteeritud või alla 20-aastane (19-aastasele isikule on lubatud hüvitada, 20-aastasele
atesteerimata isikule enam mitte);
4. vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib hüvitada isikule, kes ei saa
samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu ega muud võlaõigusliku
lepingu alusel makstavat tasu;
5. erinevate spordiorganisatsioonide või spordikooli pidajate poolt ei ole vabatahtlikult
tegutsevale spordikohtunikule kalendriaasta jooksul hüvitatud kulusid enam kui 1040
eurot.

Järgnevalt on toodud neli näidet spordikohtunikele kulude hüvitamisest ja töötasu
maksmisest, mis kehtivad alates 01.01.2018.

Näide 1:
Mart on atesteeritud spordikohtunik ja tegutseb vabatahtliku kohtunikuna spordialaliidu
kalendrisse kantud võistlusel. Temaga kokkulepitud hüvitis on kuni 20 eurot päevas.
Kalendriaastal on Mart saanud erinevatelt võistluse korraldajalt hüvitist 500 eurot.
Mardi tasustamise võimalused on järgmised:
1. Hüvitis – jah, on lubatud;
2. Töötasu või võlaõiguslik leping – ei ole vajalik eeldusel, et Mardi aastane hüvitise
piirmäär (1040 eurot) ei ole ületatud;
3. Stipendium – ei ole lubatud.

Näide 2:
Mart on atesteeritud spordikohtunik ja tegutseb kohtunikuna spordialaliidu kalendrisse kantud
võistlusel. Temaga kokkulepitud töötasu on kuni 20 eurot päevas.
Mardi tasustamise võimalused on järgmised:
1. Hüvitis – ei ole lubatud, sest Mart ei tegutse võistlusel vabatahtlikuna;
2. Töötasu või võlaõiguslik leping – jah, see on ainuke korrektne võimalus Mardi
tasustamiseks;
3. Stipendium – ei ole lubatud.

Näide 3:
Mart on atesteeritud spordikohtunik ja tegutseb kohtunikuna spordialaliidu kalendrisse kantud
võistlusel. Temaga kokkulepitud töötasu on enam kui 20 eurot päevas.
Mardi tasustamise võimalused on järgmised:
1. Hüvitis – ei ole lubatud;
2. Töötasu või võlaõiguslik leping – jah, see on ainuke korrektne võimalus Mardi
tasustamiseks;
3. Stipendium – ei ole lubatud.

Näide 4:
Mart on atesteeritud spordikohtunik ja tegutseb vabatahtliku kohtunikuna spordialaliidu
kalendrisse kantud võistlusel. Temaga kokkulepitud hüvitis on kuni 20 eurot päevas.
Kalendriaastal on Mart saanud samalt või erinevatelt võistluse korraldajalt juba 1040 eurot
hüvitist.Mardi tasustamise võimalused on järgmised:
1. Hüvitis – ei ole lubatud, sest aastane hüvitise piirmäär (1040 eurot) on saavutatud
2. Töötasu või võlaõiguslik leping – jah, see on ainuke korrektne võimalus Mardi
tasustamiseks
3. Stipendium – ei ole lubatud

Olulised asjaolud, millele vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule hüvitise maksmisel
tähelepanu tuleb pöörata:
1. hüvitise ja kulude hüvitamise mõistet kasutatakse raamatupidamises juba praegu;
2. maksmisel ja selle üle arvestuse pidamisel peab lähtuma raamatupidamise
üldpõhimõtetest;
3. alusdokumente tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise üldpõhimõtetele;
4. hüvitise maksmiseks on vajalik alusdokument, mille loob iga hüvitise maksja ise;
5. raamatupidamises säilitatavast dokumentatsioonist peab selguma kellele, mille eest ja kui
palju hüvitist maksti;
6. kuludokumente ei ole vaja spordikohtuniku käest küsida;
7. vabatahtliku spordikohtuniku hüvitis ei mõjuta teiste varasemalt lubatud kulude
hüvitamist kuludokumentide alusel (näiteks transport, majutus);
8. vabatahtlikule spordikohtuniku hüvitis on tulumaksuvaba;
9. maksuvaba hüvitis (kuni 1040 eurot aastas) ei kuulu kohtuniku maksustatava tulu
koosseisu ja maksuvaba tulu summat ei mõjuta;
10. hüvitist võib maksta nii sularahas kui pangaülekandega. Kui väljamakse on sularahas,
peaks olema ka raha saaja allkiri raha saamise kohta. Kui on pangaülekanne tehtud, ei ole
raha saamise kohta eraldi kinnitust vaja;
11. hüvitise maksmise aja lepivad kokku kohtunik ja võistluse korraldaja. Seega hüvitist võib
vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule maksta nii iga võistluse järel, kui ka peale
mitut võistlust summeeritult eeldusel, et ei ületata päevast (20 eurot) ega aastast (1040
eurot) piirmäära;
12. infot hüvitiste maksmise kohta hakatakse spordiorganisatsioonidelt koguma alates 2019.
aastast (2018 aasta kohta) koos Eesti spordiregistrile esitatavate andmetega.

Vabatahtlikult tegutseva spordikohtuniku õigused:
1. saada hüvitist kuni 20 eurot päevas ühe võistluse teenindamise eest, kuid mitte rohkem
kui 1040 eurot kalendriaastas;
2. teenindada samal päeval mitut erinevat eriliigilist võistlust (näiteks täiskasvanute
võistlus ja noortevõistlus või erinevate spordialade võistlused) ning saada iga võistluse
eest hüvitist kuni 20 eurot päevas. Keelatud on saada samal päeval hüvitist enam kui 20
eurot samaliigiliste võistluste teenindamise eest;
3. saada samal päeval ühe võistluse teenindamise eest hüvitist kuni 20 eurot päevas ning
teise võistluse teenindamise eest töötasu.
Vabatahtlikult tegutseva spordikohtuniku kohustused:
1. pidada arvestust talle erinevate spordiorganisatsioonide ja spordikooli pidajate poolt
makstud hüvitise kogusumma osas;
2. mitte kokku leppida spordiorganisatsiooni või spordikooli pidajaga hüvitist, mis on
suurem kui 20 eurot ühe võistlus päeva eest;
3. teavitada aastase hüvitise piirmäära (1040 eurot) täitumisel edaspidi võistluste
korraldajaid piirmäära täitumisest ning mitte vastu võtma hüvitist kuni kalendriaasta
lõpuni;
4. aastase hüvitise piirmäära täitumisel avaldada edaspidi võistluste korraldajatele soovi
sõlmida võistluse teenindamiseks tööleping või võlaõiguslik leping;
5. kui kalendriaasta jooksul selgub, et spordikohtunik on saanud erinevatelt
spordiorganisatsioonidelt või spordikooli pidajatelt hüvitist enam kui seadusega ette
nähtud piirmäär 1040 eurot kalendriaastas, siis peab spordikohtunik deklareerima
järgmise aasta tuludeklaratsioonil piirmäära ületanud summa ning tasuma piirmäära
ületanud summalt tulumaksu. Üle seaduses lubatud piirmäära (1040 eurot aastas) saadud
hüvitise puhul on tegemist juba töötasuga.

Spordiorganisatsiooni õigused:
1. maksta vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule hüvitist kuni 20 eurot ühe võistluse
eest päevas selle hetkeni kuni konkreetsel vabatahtlikult tegutseval spordikohtunikul
täitub aastane piirmäär (1040 eurot);
2. maksta samal võistlusel ühele kohtunikule töötasu (näiteks peakohtunikule) ning
vabatahtlikele spordikohtunikele hüvitist sõltuvalt nende ülesannete iseloomust.

Spordiorganisatsiooni kohustused:
1. pidada arvestust vabatahtlikult tegutsevatele spordikohtunikele makstud hüvitise summa
osas;
2. võtta kinnitus vabatahtlikult tegutsevalt kohtunikult, et kohtunikule makstav hüvitis ei
ületa seadusega ettenähtud aastast piirmäära (1040 eurot);
3. mitte maksta ühele spordikohtunikule hüvitist rohkem kui 1040 eurot kalendriaastas;
4. teavitada aastase hüvitise piirmäära (1040 eurot) täitumisel spordikohtunikku ning
edaspidi sõlmima temaga töölepingu või võlaõigusliku lepingu;
5. kontrollida, kas vabatahtlikult tegutsev kohtunik, kes on vähemalt 20-aastane on
spordialaliidu poolt atesteeritud;
6. mitte maksta samal võistlusel samale spordikohtunikule nii hüvitist kui töötasu;
7. esitada vajadusel Maksu- ja Tolliametile ülevaade koos tõendusmaterjalidega, kellele, mis
ulatuses ja mille eest on hüvitist makstud;
8. alates 2019. aastast esitada Eesti spordiregistrile ülevaade hüvitise maksmisest koos teiste
esitatavate andmetega.

Spordiseaduse muudatuse tekst (§ 92) on kättesaadav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017075