Impulss ja illusioon. A tase koolisõidus IV osa

Eva-Maria Vint-Warmington,
Oma Hobu, oktoober 2012,

Hobune on ratsaniku peegel.
Erik Herbermann

naeratusKoolisõidu eesmärgiks on arendada ratsaniku ja hobuse harmoonilist koostööd ning luua illusioon kõiki harjutusi omal algatusel sooritavast hobusest. Kuna koolisõidus hinnatakse esituse kvaliteeti, siis on väga oluline osa positiivsel üldmuljel. Kõige paremini peegeldavad üldmuljet võistluspaari soorituse kohta skeemi lõpus olevad üldhinded.
Traditsiooniliselt on üldhindeid neli: allüürid, impulss, kuulekus ja ratsaniku hinne. Mõnedes madalama raskusastme skeemides on üldhindeid rohkem, näiteks võib üldhinnete alla minna ka täpsus jne. Esimesed kaks üldhinnet (allüürid ja impulss) iseloomustavad põhiliselt hobuse liikumist ning järgmised kaks (allumine ja ratsaniku hinne) peegeldavad rohkem ratsaniku tegevust. Eelkõige näitavad üldhinded aga ratsaniku ja hobuse koostöö kvaliteeti. Kuna üldhinnetega annab kohtunik oma koondhinnangu võistluspaari esinemisele, niisiis peaks üldhinnetel olema nähtav seos ka harjutuste eest saadud hinnetega.

Allüüride hinne näitab hobuse liikumise vabadust ning kõikide allüüride puhtust ja korrapärasust. Hobune peaks liikuma korrektse rütmiga ning näitama head tasakaalu, ülesmäge suundumust ja õlavabadust nii sammus, traavis kui galopis. Oluline osa on lõdvestatusel ning õõtsuval seljal.
Allüüre hinnatakse rahuldavateks (6), kui hobune on tagasihoidlike allüüridega või üks allüüridest on teistest nõrgem. Kui hobuse liikumine on kange ja lohisev, puudub elastsus ja õlavabadus või kui hobuse selg on pinges ning selle tõttu kaob korrektne rütm, siis ka hinne alaneb sellele vastavalt. Allüüridest on kõige tundlikum kindlasti samm, mis mõnedel hobustel kipub muutuma küliskäiguks. Kui peaaegu kogu sammu-osa näidatakse küliskäiguna, siis olenemata traavi ja galopi kvaliteedist ei saa allüüride hinne olla kõrgem kui 5. Samuti tasuks meeles pidada, et vaba sammu puhul on tähtis hobuse kaela lõdvestatus ja ette-alla sirutus. Tihtipeale mõjutab sammu hinnet negatiivselt see, et ratsanik lihtsalt ei lase hobusel kaela alla sirutada.

Impulsi all hinnatakse hobuse tahet edasi liikuda, energiat ja elastsust, selja järelandlikkust ja õõtsumist ning tagumiste jalgade hõivatust ja maahaaramist – kõike seda kooskõlas hea tasakaaluga. Impulssi vaadeldes on oluline osa õhufaasil, sellest liikumise ilmekus. Vahet tuleb teha impulsil ja kiirusel. Liigne kiirus muudab hobuse selja kangeks, viib ta esiotsale ning hoopis takistab impulsi teket.
Rahuldavaks (6) hinnatakse impulssi enamasti siis, kui hobuse liikumine paistab “lame” tänu vähesele tagajalgade aktiivsusele ja õlavabaduse puudumisele või kui hobune ei näita selget erinevust traavi- ja galopiliikide vahel (nt. töötraav/keskmine traav). Hinnet alandatakse veelgi, kui hobuse sammud on kanged, laisad või kiirustavad või kui hobuse selg on jäik ning maa-haaramine ja tagajalgade aktiivsus ei ole piisavad. Impulsi kvaliteet võib olla traavis ja galopis erinev ning seda arvestatakse ka hindamisel.

Allumise ehk kuulekuse hinne peegeldab hobuse tähelepanu ja usaldust ratsaniku vastu, koostöövalmidust ja harmooniat, liikumise ja esiotsa kergust ning ratsme aktsepteerimist. Samuti on tähtis korrektne kontakt, paine, otsesus ning elastsus mõlemale poole painutades. Hobune peaks olema kogu skeemi ajal ratsaniku “sääre ees” ning demonstreerima head enesekandmisvõimet, harmooniat ning konkreetses skeemis esitatud nõuete täitmist. Hea indikaator allumise hindamisel on üleminekud – kui need sooritatakse täpselt ja pingevabalt, siis näitab see hobuse ja ratsaniku koostöö korrektsust .
Rahuldavaks (6) loetakse allumist siis, kui hobune läbib skeemi enam-vähem kuulekalt, kuid võivad esineda probleemid suuga, kukal pole kõige kõrgem punkt, kael läheb kohati kõveraks või lühikeseks. Allumise hinne kannatab veelgi, kui hobune on pidevalt üle ratsme, ratsme taga või kui hobuse ninajoon on pidevalt vertikaalist tagapool, või kui vastava taseme tähtsamad (raskemad) harjutused sooritatakse kehvasti või tõsiste vigadega, jättes mulje et hobune pole nendeks veel valmis. Samuti alandatakse hinnet tunduvalt, kui hobune on selgelt allumatu, ei aktsepteeri juhtimisvõtteid või ei oma antud tasemeks piisavat väljaõpet. Kui allumatus ehk vastuhakk kestab rohkem kui 20 sek või on ohtlik ratsanikule endale ja/või teistele võistlejatele , on skeemi peakohtunikul õigus hobune võistlustelt kõrvaldada.
Allumise hinde alla lähevad ka probleemid hobuse keelega. Kui keel on korduvalt külje pealt nähtav või kui keel on üles tõmmatud ja suu lahti, läheb maha punkt igast vastavast harjutusest ja punkt ka allumise hindest. Kui keel on üle suuliste või ripub suust välja, siis ei saa vastavad harjutused ja allumise hinne olla üle 5.

Ratsaniku istaku hinne väljendab ratsaniku asendit ning juhtimisvahendite õigsust. Istaku hindamisel esitab kohtunik endale järgmised küsimused: Missugune oli esituse üldmulje? Kas ratsaniku poolt kasutatud juhtimisvahendid olid võimalikult märkamatud, aga samas efektiivsed? Kas esituses väljendus ratsaniku respekt hobuse vastu?
Istaku hinne on otseses seoses allumise hindega. Ratsaniku istak peaks olema korrektne, elastne ja säilitama tasakaalu ka hobusega koos liikumisel. Tähis on ratsaniku käte sõltumatus kehast, see tähendab et ratsaniku raskuskese peaks asuma sügaval sadulas, nii et ta ei peaks ratsmetega tasakaalu hoidma. Hobune peaks olema kogu aeg ratsaniku “sääre ees”, edasipürgiv ning heas tasakaalus.
Ratsaniku hinne ei saa olla üle rahuldava (6), kui ratsaniku juhtimisvõtted on ebaefektiivsed, agressiivsed või liialdatud, kui harjutuste sooritamine on ebatäpne või mitmed tähtsamad harjutused ebaõnnestuvad, kui ratsanik teeb tõsiseid vigu olulistes harjutustes (ei suuda traavis istuda, kaldub voltidel keharaskusega väljapoole jne) või kui ratsanik kasutab häält. Hinnet alandatakse 5-le või sellest allapoole, kui ratsanik segab pidevalt hobust (ripub ratsme otsas jne), kui juhtimisvahendid on toored (torgib kogu aeg hobust kannusega jne) või kui ratsanik ei suuda piisavalt sooritada enamikku harjutustest.
5 on hinne, mida kohtunik paneb üldhinnetesse alati raske südamega – see on märguanne ratsanikule, et esituses on tunduvalt arenguruumi.
Lõpetuseks veel mõned soovitused, millede meeles pidamine võistlussooritusele ning eelkõige üldmuljele alati kasuks tuleb.

Mõtle treeningpüramiidile! Jälgi, et igas harjutuses oleks rütm, lõdvestatus ja kontakt omal kohal.

Esita harjutused korrektselt! Skeem on konkreetsete tähtedega märgitud harjutuste kava ning kohtunik ootab harjutuste esitamiselt täpsust, mitte ratsaniku isiklikku interpretatsiooni.

Sõida skeemi kui tervikut! Üleminekud ja nurkade välja sõitmine on samuti tähtis osa võistlussooritusest.

Alati julgelt edasi! Hea impulss lisab liikumisele väljendusrikkuse.

Näita harmooniat! Ära unusta, ratsanik ja hobune on meeskond, kellel on ühine eesmärk. Agressiivne ratsanik, kes kogu skeemi vältel oma hobusega võitleb, et jäta kohtunikule mitte kunagi head muljet.

Ära vaata maha! See rikub istaku tasakaalu ning siis sa ei näe kuhu sa sõidad.

Naerata! Siirast naeratusest kiirgavat soojust tunnevad nii kohtunikud, pealtvaatajad kui ka Sinu hobune!