Eva-Maria Vint-Warmington,
Oma Hobu, August 2012,
Sõida oma hobust, mitte skeemi!
Charles de Kunffy
Täna vaatleme põhilisi harjutusi ehk elemente, millest A-taseme skeemid koosnevad ning peatume veidi ka harjutuste hindamisel. A-skeemid on üles ehitatud sõiduradade läbimise täpsusele, istakule ja hobuse juhtimisele ning tunnetamisele. Ratsanik peab suutma hobust juhtida erinevatel allüüridel ning sooritada lihtsamaid jäljekujundeid ning üleminekuid.
Jäljekujundite all peetakse silmas ringe, suunamuutusi (nt. pikad või lühikesed diagonaalid), poolringe ja serpentiine. Kujundite sõitmise eesmärgiks on arendada ratsanikus täpsust ning muuta hobune füüsiliselt paindlikumaks ning tähelepanelikumaks juhtimisvõtete suhtes. Arvesse tuleb võtta kujundite suurust, täpsust ja sümmeetriat, hobuse ühtlast painet harjutustel, sääre ja ratsme aktsepteerimist ning traavi/galopi kvaliteeti. Sirgjoonelisel liikumisel peab hobune olema otse ning kaarsõitudel painduma kogu kehast, järgides kaare trajektoori. Jäljekujundite sõitmisel on eriti oluline, et ratsaniku “sisemine GPS” töötaks, s.o. et ratsanik teaks täpselt kus ta maneežis asub, nii tähtede kui kesk- ja veerandliinide suhtes. Selleks on tähtis teada väljaku mõõtmeid ning tähtede vahesid meetrites. Siin jäävad hätta ratsanikud, kes armastavad maha vaadata, sest maneežigeomeetria täpseks välja joonistamiseks on vaja näha orientiire. Ehk teisisõnu – vaata seda tähte, mille poole suundud! Eriti tähtis on see näiteks keskliinil või diagonaalidel. Otse sõitmine võib tunduda lihtne, aga te ei kujuta ettegi, kui tihti kaotavad väärtuslikke punkte võistlejad, kes nagu eksinud marjulised alles diagonaali lõpus oma uitlevat kurssi korrigeerima hakkavad.
Kõige levinum jäljekujund on kindlasti RING. A-klassi skeemid sisaldavad 20m, 15m või 10m ringe traavis ning 20m ja 15m ringe galopis. 10m ja väiksemaid ringe nimetatakse voltideks. Mida väiksem on ring, seda füüsiliselt raskem on hobusele temalt nõutav korrektne painutus. Samas aga nõuavad just suuremad ringid ratsanikult paremat silmamõõtu ja orienteerumisvõimet, seetõttu võib ratsanik need enese jaoks “väiksemaks mõelda”. Näiteks 20m ringi on lihtsam sõita, jagades see neljaks veerandiks. Kui kõik veerandid on võrdsed, siis tuleb ka kogu ring sümmeetriline. Kui 20m ring algab A-st või C-st, siis unustab ratsanik sageli juba järgmise harjutuse peale mõeldes ära, et on ikka veel ringil ja sõidab välja viimase nurga enne ringi alguspunkti tagasi jõudmist. Sama juhtub tihti ka 3-aasalisel serpentiinil. Siinkohal tahan rõhutada, et kõikide jäljekujundite sõitmisel tuleb need ettenähtud punktis alustada ja ettenähtud punktis ka lõpetada! Seega on lihtsam sõita ringe, mis algavad ja lõpevad seina ääres ning kujundite seina äärest eemale viimine tõstab skeemi raskusastet.
HARJUTUS: Mine töötraavis diagonaalile MXK. Diagonaalil esimest veerandliini ületades sõida 10m volt paremale. Lõpeta volt samas punktis kust seda alustasid ning jätka diagonaalil. Jõudes teise veerandliinini, sõida 10m volt vasakule. Jälgi, et volt lõpeks taas täpselt diagonaalil ning lõpeta diagonaal K-s. Selline otsesuse ja kaarsõidu kombinatsioon on tegelikult vägagi keerukas ning paneb ratsaniku tähelepanelikumalt jälgima voltide suurust, kuju ning asukohta diagonaali suhtes. Kuna siin pole seinast abi loota, siis antud kombinatsioon nõuab väga täpseid juhtimisvõtteid ning head väljaku orientiiride tundmist.
SERPENTIIN on harjutus, mille sooritamisel ratsanikud kõige rohkem loovust üles näitavad. Iseenesest koosneb 3-aasaline serpentiin kolmest 20m diameetriga poolringist, kuid seda sõidetakse sageli kas nurgeliste aasadena või meenutab see siksaki laadset moodustist. Kuna aasad on poolringide kujulised, siis puudutavad need rada vaid hetkeks ning keskliini ületades peaks hobune hetkeks keskliiniga risti ehk siis lühikese küljega paralleelselt jääma.
Jäljekujundite hulka võib arvata ka NURGAD. Kuigi nurki skeemis eraldi harjutustena välja ei tooda, seovad just nurgad skeemi elemente omavahel ning annavad ratsanikule võimaluse end ja oma hobust harjutuste vahepeal kohendada ja kokku võtta. Nurkade välja sõitmisel arvesta, et nurk on ¼ ringist. Selle arvestusliku ringi suurus sõltub aga skeemi raskusastmest ja hobuse treenituse tasemest. A-klassi skeemides võib nurk olla vabalt 10-15m raadiusega. Liiga sügavale nurka sõitmine häirib hobuse tasakaalu ja põhjustab tempo aeglustumise ning mõnikord isegi rütmikaotuse.
Skeemi siduvad elemendid on ka ÜLEMINEKUD, mille eest skeemis tihti ka eraldi hindeid pannakse. A-klassis on üleminekud allüüride vahel enamasti progresseeruvad: sammult traavile, traavilt galopile ja vastupidi. Üleminekute eesmärgiks on arendada hobuse tasakaalu ja enesekandmisvõimet. Oluline on sujuvus ning hobuse kuulekus üleminekute sooritamisel, sääre ja kontakti aktsepteerimine, rütmi ja allüüri kvaliteedi säilimine, üleminekute ettevalmistatus ning täpsus.
Enamik skeeme algab ja lõpeb PEATUSE ja tervitusega, mis nõuab hobuselt 3-5 sekundit liikumatust. Peatuse eesmärgiks on demonstreerida hobuse kuulekust, tasakaalu, enesekandmisvõimet ning selgeid üleminekuid. Mis tihti kena ja tasakaalus peatuse ära rikub on see, et ratsanik annab ära kontakti ja hobune nina ette lükkab. Ka lõputervituse ajal tuleb hobusega kontakti kaudu suhelda ning teda harjutada mõttega, et kohe-kohe tuleb tal taas ratsmes edasi liikuda.
Veidi ka hindamisest. Kõiki neid eelpool üles loetud harjutusi hinnatakse ikka meile vägagi tuttava treeningpüramiidi järgi. Harjutusi hinnatakse 10-palli süsteemis, kuid alates eelmisest aastast on lubatud ka poolikud hinded, näiteks 6,5. Iga harjutuse puhul vaatab kohtunik skeemi tasemele vastavat kvaliteeti, ehk rütmi, lõdvestatuse, kontakti, impulsi, otsesuse ja koondatuse kombinatsiooni. Peale selle lisandub skeemi harjutuste juures ka veel täpsus. Siinkohal teeksin väikese kokkuvõtte sagedamatest harjutustes esinevatest puudujääkidest vastavalt hindamisskaalale, vaadeldes meil kõige sagedamini nähtavat hinnete vahemikku 7st kuni 5ni. Kui harjutuses esineb vähemalt üks loetletud vigadest, siis vastab harjutus antud hindele. Kui esineb rohkem kui üks mainitud vigadest, siis võib hinne olla ka madalam. Kuna hindamisel vaadeldakse kõiki esituse aspekte, siis võib väga hea kvaliteediga allüür vea osatähtsust ka veidi leevendada.
HINNE 7 (Küllaltki hea): Allüüri kvaliteet on hea, kuid liikumises võiks olla veidi rohkem elastsust. Jäljekujundid on õige kujuga, kaarsõitudes liiguvad tagajalad esijalgade jälgedes, kuid hobune painutab ühes suunas veidi paremini kui teises. Kujund on nõutust veidike suurem või väiksem või algab/lõpeb veidi vara/hilja. Üleminekud on õiges tähes, kuid võiksid olla veidi sujuvamad või selgemad. Hobune on küllaltki stabiilselt ratsmes, kuid mõnel üleminekul võib jääda veidi kaelast lühikeseks. Esituses puudub märkimisväärne vastupanu.
HINNE 6 (Rahuldav): Liikumine on korrapärane, kuid õhufaas võiks olla rohkem rõhutatud, allüüri kvaliteet jätab kohati soovida. Kujund on kas suur või väike, algab/lõpeb vara/hilja. Ring pole päris ümmargune. Hetkeks vajub õlg või tagumine ots sisse/välja. Hobune painutab ühes suunas paremini kui teises suunas, hetkeline vastupanu suuna muutmisel. Hobune liigub hetkeks kahes jäljes. Üleminekud pole selgelt defineeritud või sooritatakse liiga vara/hilja. Hobune on raskelt ratsme peal või ninajoon on vertikaalist veidi tagapool. Kerge pingemoment, energia kaotus või hetkeline vastupanu üksikul üleminekul.
HINNE 5 (Piisav): Rütm pole alati korrapärane, mõned ebakorrapärased sammud (eest või tagant) pööretel ja jäljekujundites. Puudulik maa-haaramine ja/või elastsus, kiirustavad sammud, pingemomendid üleminekutel ja/või harjutuse jooksul. Raskelt ratsme peal, ninajoon pidevalt vertikaalist tagapool. Ei ole stabiilselt ratsmes. Enamjaolt pea viltu. Tihti kõver, ei painuta pööretel ega nurkades. Kujund on sooritatud ebatäpselt, liiga suur või väike, allüüri kvaliteet jätab kohati soovida. Algab/lõpeb liiga vara/hilja. Ring on pigem ovaalne kui ümmargune. Kohati vajub õlg või tagumine ots sisse/välja. Hobune painutab ühes suunas selgelt paremini kui teises suunas, vastupanu suuna muutmisel, hobune on paindevahetusel kõver. Üleminekud hilja/vara, puudulik täpsus tähest tähte sõitmisel, pöörded väga suured. Hobune väldib kontakti, on raskelt ratsme peal või ninajoon läheb tunduvalt vertikaalist tahapoole või kohati vastu kätt ja üle ratsme. Mõningane vastupanu üleminekutes või harjutuse jooksul.
Kindlasti tuleb selle kõige juures meeles pidada, et harjutused pole mitte eesmärk omaette, aga vahend hobuse arendamiseks ning põhiratsastuse kvaliteedi kontrollimiseks.
Järgmises numbris räägime veidi skeemi lõpus olevatest üldhinnetest ning pealtnäha väikestest asjadest, mis aga võistlussoorituse tulemust tunduvalt parandada võivad.