Alla Gladõševa, EKR-6 kat. koolisõidutreener
Oma Hobu 2009

Koondatud külgliikumiste all mõeldakse traaversit, renversit ja küljendamist.

Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni koolisõidumäärustikus on need määratletud järgmiselt:

TRAAVERSIS hobune on koondatud ja ühtlaselt painutatud ümber ratsaniku sisemise sääre. Esiots püsib rajal ning tagaots on nii palju sisse lükatud, et hobune liigub neljas jäljes. Hobuse välimised jalad astuvad risti sisemiste jalgade eest läbi. Hobune vaatab suunda, kuhu ta liigub. Edasipürgimine, rütm, tempo, tagaotsa aktiivsus, õlgade vabadus ja ratsme võtmine peavad säilima. Traaversi lõpetamisel sõidetakse rajale tagasi nagu voldilt tulles.

RENVERS on traaversile vastupidine harjutus, kus pea asemel on seina pool saba. Muidu kehtivad samad põhimõtted ja tingimused kui traaversi suhtes. Renvers lõpetatakse hobuse esiotsa tagaotsa ette juhtimisega.

KÜLJENDAMINE on traaversi eriliik, mida sooritatakse diagonaalsel liinil. Hobune peab olema peaaegu paralleelne väljaku pika küljega, esiots peaks liikuma tagaotsast veidi eespool. Hobune peab säilitama sama kadentsi, tasakaalu ja liikumise sujuvuse kogu harjutuse ajal.

Traavers ja küljendus esinevad tihti ka skeemides, renvers on aga põhiliselt treeningutes kasutatav harjutus.

 

TRAAVERS

Traavers on koondav harjutus. Harjutuse sooritamisel on kasutuses kõik hobuse liigesed ja lihased. Traaversi paine on samasugune nagu kuue meetrise voldi paine. Hobuse välimine esijalg jookseb rajal, tagumine ots on rajalt sisse toodud. Traaversit sõidetakse neljas jäljes.

Näiteks traavers vasakule: hobuse välimine tagajalg astub esimese vasaku jala jälje kõrvale. Ratsanikul on sisemine puus rohkem ette toodud, hobune peab painduma ümber ratsaniku sisemise sääre.

Traavers voldil: Nii nagu õlad ees ja õlad sees sõidul on tähtis, et impulss ei kaoks, on see tähtis ka voldil traaversit sõites. Voldil sõites traaversit peavad esiots, õlad ja kael täpselt voldi liinil liikuma, tagumine ots kergelt seespool.

Ratsanik istub nii, et tema raskus on kergelt sisemisel istmikuluul. Sisemise sääre ja välimise käe töö on kooskõlas. Välimine ratse kontrollib, et õlad jääksid voldi liinile. Sisemine säär nõuab rohkem hobuse tagajalgade ette ja alla astumist. Välimine säär on natuke tagapool ja aitab painet hoida. Paine peab säilima. Tähtis on, et sisemine käsi jääb kergeks. Ratsanik peab välimise sääre ja sisemise käega töötama n.ö tundega. Liiga järsu märguande peale võib hobune tõusta galopile. Traaversit voldil ei sõideta suure paindega. Üleliia painutades vajub hobune õlaga välja.

Ringi suurendamine ja vähendamine: Harjutust tehes peavad märguanded olema väga rahulikud, siis hobune muutub painduvaks ja elastseks. Volti vähendatakse kergelt traaversi asendis, suurendatakse kergelt õlad sees asendis.

Selleks, et volti vähendada, tuleb traaversis voldi keskpunktile läheneda. Ratsanik peab jälgima, et ta juhib hobuse esiotsa voldil. Väiksele voldile peab jääma paariks ringiks ja siis võib ringi suurendada õlad sees asendis kuni 20 m diameetrini.

Ringi vähendades istub ratsanik sisemise puusaga eespool ja raskus on natuke sisemisel istmikuluul. Sisemine vasak säär nõuab sisemise tagajala ette-alla astumist ja seega hobuselt edasitõukamist. Välimine säär on sadulavöö taga ja nõuab küljele astumist. Sisemise vasaku ratsmega kontrollitakse painet ja asetust, vasak rusikas keeratakse kergelt küüntega ülespoole, peale seda annab ratsanik rusika järgi, keerab käe tagasi. Välimine parem ratse hoiab ratset ja annab (vajadusel) natuke järgi. Ta on seotud välimise säärega, välimise käe näpud surutakse kokku nii kaua kui tagumine jalg on õhus, sellega saavutatakse, et hobuse parem tagumine jalg astuks ette ja üle vasaku tagajala. Välimist paremat ratset kergelt võttes ja järgi andes parandatakse hoiakut, takti ja suunda.

Traavers pika seina ääres: Traaversil pika seina ääres jääb hobuse esiots rajale, tagumine on kergelt sees. Ratsanik kasutab hobusele traaversi õpetamisel nurkasid. Nurgas on võimalik saavutada suurem koondus. Paine ümber sisemise sääre on juba olemas.

Enne nurka tuleb teha volt, et painet parandada. Alustades traaversit jääb välimine tagajalg voldi asendisse. Alusta traaversit siis, kui hobune lõpetab voldi. Harjutuse õpetamisel ei tohi nõuda suurt painet.

Suuremad vead:

• Hobune pressib välimise õlaga vastu seina, siis kui ratsanik sisemise säärega liiga palju nõuab ja ei anna järgi sisemist ratset.
• Kui ratsanik liiga tugeva käega asendit hoiab, siis ta  pidurdab hobust. Tulemuseks ei saa hobuse õlad vabalt ettepoole liikuda. Selle asemel on hobune sunnitud õlgadega välja minema (vastu seina).

Ratsaniku välimine säär nõuab tagajalgade ette ja küljele astumist, välimine parem käsiteeb poolpeatusi, et asetust, takti kontrollida. Sisemine käsi peab kergelt võtma ja järgi andma, et koostöös sisemise säärega painet hoida. Liiga tugeva käe tõttu võib hobune tagumise otsa rajale tagasi keerata. Selle parandamiseks annab ratsanik käed ette ja sõidab hobust edasi, kontakt suuga ei tohi kaduda.

Kui hobune jookseb liiga palju edasi, peab ratsanik ristluu ja säärtega natuke eespool kergelt vastu hoidma, või siis välimise ratsmega tegema poolpeatusi. Kui harjutus on hobuse jaoks raske, impulss ja pikipaine kaovad, peab ratsanik minema voldile ja sõitma hobust edasi.

 

KÜLJENDAMINE

Küljendamine on edasi ja küljele liikumine. Küljendada saab sammus, koondtraavis ja galopis.

Küljendamine on traavers diagonaalil. Hobune on kergelt painutatud ümber ratsaniku sisemise sääre, ta liigub paralleelselt maneeži pika seinaga, kuid hobuse esiots liigub kergelt eespool tagaotsast. Hobune vaatab liikumise suunas ning peab säilitama rütmi ja tasakaalu.

Küljendamisel peab hobuse õlg niipalju eespool liikuma, et vältida tagaotsa ette minemist. Kui küljendamine on hobuse jaoks uus, nõutakse vähest asetust. Tähtis on see, et küljendamine külgliikumisena hästi edasi sõidetakse. Rütm ja impulss ei tohi kunagi kaduda.

 

Küljendamine poolvoldilt: Et seda harjutust hobuse jaoks kergendada, sõidetakse see tagasisõiduna. Poolvolti tehakse heas pikipaindes. Kui hobusel on sellega raskusi, sõidetakse volti nii kaua, kui saavutatakse pikipaine ja hobune lõdvestab.

Näiteks küljendamine poolvoldilt vasakule. Ratsanik lükkab sisemise vasaku puusa liikumise suunda, asetab enda raskuse enam sisemisele istmikuluule selleks, et sisetagajalg võtaks rohkem raskust enda kanda. Sisemine vasak säär nõuab sisemist vasaku tagajalga edasi astuma ja vastutab külgpainde eest. Välimine parem säär on sadulavöö taga ilma üleliigse surveta.

Kui säär on liiga taga ja pigistab kõvasti, hakkavad tundlikumad hobused külge vastu lükkama. Välimine parem ratse on vastu kaela ja näpud teevad väikseid poolpeatusi.

Hobune on selgelt sissepoole asetatud ja painutatud, liigub elavalt, esiots kergelt juhtimas. Ratsanik peab mõtlema renversile enne seina juurde jõudmist, et vältida hobuse liiga vara otseks panemist.

Küljendusel on tähtis sisemise säärega edasi sõitmine, kui paine läheb suureks ja hobune kaotab impulsi, peab painet vähendama ja rohkem edasi sõitma. Kui tagaots ei tule hästi kaasa, siis näiteks küljendades paremale läbi väikeste poolpeatuste teeb ratsanik õlgade liikumise aeglasemaks ja toob ratsmetega hobuse esiotsa natuke tagasi vasakule.

 

Küljendamine-otse-küljendamine: Hea harjutus hobuse läbilaskvuse parandamiseks. Sageli proovib ratsanik hobust küljendama sundida liiga tugeva sisemise ratsme tõmbamise, liiga tugeva välimise sääre ja kannusega. Tulemuseks on see, et hobune läheb krampi ja kaotab impulssi.

Esimesest nurgast pika seina äärest tuleb küljendada veerandliinini, seejärel asetate hobuse otse mõned sammud ja küljendate keskliinini. Korrektselt tehtud küljendamisel näitab suunda sisemine ratse. Kui vahetus küljendamine-otse õnnestub, siis otse sõites võib sõita hoogsamalt ja seejärel küljendada. Sellist harjutust on soovitav teha enne sik-sak küljendamist.

Peale hobuse otse asetamist peaks ratsanik jälgima, et tema sisemine puus jälle hästi küljendamise suunda suunatakse.

 

Topelt poolküljendamine

F läbi X-i kuni M-i. Ratsanik peab esimese nurga hästi ära kasutama, et head painet saavutada. Ratsan ik peab enda ette kujutama seina, mis läheb paremalt vasakule X-i, mille ääres sõidab ta traaversit vasakule. Ühe hobuse pikkuse võrra enne X-i asetab ja painutab ta hobuse paremale, et küljendada paremale, kujutab ette seina, mis jookseb X-st kuni M-i. Ja sõidab traaversit paremale. Ratsanik jälgib, et hobune enne M-i ennast otseks ei keeraks ja mõtleb 1-2 sammu enne seina renversile.

Topeltpikk küljendus sõidetakse F-st E-sse ja M-i tagasi. Ratsanik kujutab ette diagonaalil F-E seina ja teeb traaversit. Mõistlikum on rajale jõuda enne E-d, siis on rohkem aega hobust otseks asetada ja paremale küljendamisel uus paine võtta.

Enne E-sse jõudmist peaks ratsanik mõtlema renversi asendile. Üks küljendus peab teisele üle minema harmooniliselt. Seejärel asetatakse hobune diagonaalile E-M ja küljendatakse paremale, mõeldes lõpus renversi asendile.