Koolisõidu alused: Nurk, kaar ja serpentiin

Alla Gladõševa, EKR-6 kat. koolisõidutreener
Oma Hobu 2009

NurgadNurga läbimine on noore hobuse jaoks esimene raskem harjutus. Enamlevinud viga nurga sõitmisel on hobuse välimise õla väljapoole vajumine või kogu kere sisse vajumine nurka korrektselt läbimata. Noore ja treenimata hobusega tuleb nurk läbida laugelt, sügavale nurka sõitmata. Mida kõrgem on hobuse treenitus ja koondatus, seda sügavamalt tohib läbida nurka, tuleb vaid jälgida, et seda tehes suudaks hobune säilitada tasakaalu, impulsi ja rütmi.

Ratsanik peab andma enne nurka välimise ratsmega kerge märguande selleks, et hobune ei jookseks nurka lihtsalt läbi. Ka peale nurka tuleb korraks võtta välimist ratset  ja siis seda koheselt järele anda. Ratsanik peab hobust mõjutama välimise ratsme ja säärega. Sel viisil kontrollib ta sisemist painutust. Sisemist ratset lühendab ratsanik oma rusika pööramisega nii, et väike sõrm on suunatud ratsaniku välimise õla poole ning ratsme tõmbamist tuleks kindlasti vältida. Ratsmed peavad raamima hobuse kaela ja  peale igat sammu tuleks neid väga aeglaselt järele anda.  Kontakt suuga olgu pehme ja elastne, kuid mitte lõtv.nurgad

Sisemise säärega nõuab ratsanik hobuselt sisemise tagajala ette toomist hetk ennem kui see maast tõuseb. Kui  hobune traavis  või galopis jookseb õlaga välja, on see märk sellest, et sisemine tagajalg ei astu piisavalt kere alla. Ratsaniku välimine säär peab asetsema sadulavöö taga ning olema jätkuvalt aktiivne. Nurgas peaks ratsanik istuma veidi rohkem sisemisel istmikuluul.

Nurga korrektne läbimine on hobuse ettevalmistamine voltide, sääre eest astumiste, külgliikumiste ja piruettide sooritamiseks.

 

Lihtsa kaare sõitmine pikal seinal

Ratsanikul peab olema selge arusaam hobuse välimisest ja sisemisest küljest. Sisemine külg on see, mille poole hobust asetatakse ja painutatakse. Sealjuures kannab ratsaniku keharaskust sisemine istmikuluu.

Ratsanik alustab kaare sõitmist suunaga vasakule, läbib nurga ja tähest F  keerab rajalt sisse, tehes kerge kaare tähe X suunas. Viie meetri kaugusel B tähest tuleb samal kaarel suunduda paremale.

Olles kaarel, jääb vasak säär veidi tahapoole ja hobune asetatakse paremale. Samal ajal viib  sisemine parem säär  hobust edasi. Vasaku sääre tahapoole viimisel tuleb jälgida, et hobune ei mõistaks seda kui tõstet galopile. Kui ratsanik on jõudnud täheni M, asetab ta hobuse vasakule ja läbib nurga. Ratsanik ei tohi unustada, et oma keharaskuse peab ta viima sellele poolele, kuhu on asetatud ja painutatud hobune. Järelikult peab tema sisemine puus hobuse painutuse suunas kaasa minema.

Kaar_ussike

Topeltkaar pikal seinal

Alustades suunaga vasakule, tuleb sõita veerand volti täheni F, sõita kergelt kaarega sissepoole, seejärel tähe B suunas asetusega paremale (kaare sügavus 2,5 m). B juurde peaks jõudma ühe hobuse pikkuse võrra enne tähte, siis jääda üheks hobuse pikkuseks  rajale.  Pool hobuse pikkust pärast tähte B keerata ära ja teha sama sügavusega teine kaar ning jõuda  täheni M. Selleks, et veerandvoldine nurk korrektselt välja sõita, tuleb tähes M olla juba rajal.(Vaata joonist nr 2.)

Selle harjutuse juures on oluline, et ratsanik ei tõmbaks sõidusuunda muutes hobust suust. Vastasel juhul takistab sisemine ratse edasiliikumist ja hobune kaldub välimise õlaga välja. Välimist ratset tuleb anda kergelt järele, et hobune saaks venitada kaelalihaseid. Niiviisi aitab ratsanik hobusel ennast painutada ja asetada. Harjutust  tuleb kindlasti sooritada mõlemas suunas.

Treeningus kasutatavate koolisõiduharjutuste sooritamisel peab  hobusel säilima rütm,  impulss, ühendatus, otsesus ja kõrgemal tasemel ka koondatus.

 

Serpentiin

Serpentiin koosneb kindlaks määratud arvust aasadest. Aasad on võrdsed poolringid, mis on ühendatud sirgjoontega, ületades keskliini on hobune paralleelne maneeži lühikese seinaga.

Serpentiin

Kui alustame serpentiini sõitmist vasakule, on hobune ka painutatud kergelt vasakule. Pöördes asetab ratsanik raskust rohkem vasakule istmikuluule. Välimine säär toetab sadulavöö tagant, sisemine säär sadulavöö juurest. Sisemist ratset võetakse vahelduvalt lühemaks ja antakse järele, et hobust pöördele viia ja samas võimaldada hobuse edasiliikumist.

Välimise ratsme ja istmikuga teeb ratsanik poolpeatuse, et sellega tempot, tasakaalu, takti, hoiakut ja painet kontrollida.

Sõites kolmeaasalist serpentiini, peab hobune peale esimest poolringi olema asetatud otse. Ratsanik peaks pingutama ühtlaselt mõlemat istmikulihast (tegema poolpeatuse), mõlemad sääred peavad hobuselt nõudma otse liikumist, paralleelselt lühikese seinaga. Ratsanik järgib otseliini nii kaua, kui algab järgmine kaar, mille keskpunkt on täpselt B-s. Kui järgmine kaar on lõpetatud, asetatakse hobune jälle otseks. Viimast kaart alustatakse taas poolpeatusega (samal ajal ratset sujuvalt võttes ja järele andes). Parem säär tagapool, raskus kergelt vasakul poolel. Kolmeaasaline serpentiin lõpeb A-s.

Serpentiini võib sõita sammus, traavis või galopis. Traavis peaks ratsanik keskliini ületades vahetama kergendamist teise tagumise jala peale. Galopis ilma jalavahetuseta jääb asetus sellele poolele, kummast jalast hobune jookseb. Jalavahetustega serpentiini puhul vahetatakse jalga keskliini ületades.