Riina Pill,
Oma Hobu, juuni 2013

Maailmas on palju häid ratsutajaid, kuid pidevalt tipus püsimine eeldab ka väga häid hobuseid ja nende läbimõeldud ettevalmistust.

Tegelikult peab sportlane siiski leidma endale ja oma perspektiivile sobiva hobuse, temaga omajagu aega koos töötama ning „kokku kasvama“. Ratsaspordis ei mängi suuremat ega vähemat rolli ratsutaja või hobune eraldi, ratsutamine on kahe elusolendi koostöö ja sportlane kui mõtlev osapool selles tandemis peab suhte õiges suunas toimima panema.

Alljärgnevalt kirjeldan lühidalt oma ettekujutust noore takistussõiduhobuse õpetamisest. Minu filosoofia keskpunkt põhineb partnerlusel hobusega, sest see on kõige olulisem. Hobune peab teadma-tundma, et ratsanik on boss, ja temas tuleb arendada kindlust ja austust ratsutajasse. Seda pole võimalik saavutada ainult steki ja kannustega, partnerlus ehitatakse üles rutiini, täieliku austuse ja distsipliiniga. Ratsutajale peab meeldima oma hobuse mõistmine, temast arusaamine. Harmoonia saavutamiseks kasutatakse kehakeelt, instinkte ja ka häält.  Huvi pakkuvale noorele loomale tuleks enne treeningute alustamist teha kõigepealt korralik veterinaarne ülevaatus, et hobuse tervislik seisund ei hakkaks kuidagi mõjutama edaspidist treeningtegevust. Kindlasti tuleks üle vaadata ka hambad, et hobusel ei tekiks suuliste suhtes valulikkkust või ebameeldivat tunnet, mille ta siis seostab ratsaniku käe ja hüppamisega.

Järgnevad soovitavad harjutused pakun välja hobustele, kes on juba saduldatud, sisse sõidetud ning rea- geerivad kenasti juhtimisvõtetele.

KORDETAMINE

Kordetamisest on noore hobuse õpetamisel palju kasu, see harjutab teda abivahendite ja sadulaga. Kordetamine parandab noore hobuse tasakaalu, rütmi ja impulssi, arendab õiget kuju ja asendit. Kordetamist võib kasutada noore hobuse õpetamisel vahelduseks, kuid peab jälgima, et seda ei tehtaks li- iga tihti. Kaks korda nädalas on täiesti piisav.

Kordevaljad on peaaegu alati trenselsuulistega, ratsmed võetakse ära või põimitakse lõuaaluse rihma külge. Valjaste asemel võib kasutada ka chamboni. Kui kordetamisel kasutatakse sadulat, tuleb jalused ära võtta või hoolikalt jaluserihmaga kinnitada, et need ei häiriks hobust. Külgrat- semd võib kinnitada sadulavöö või spetsiaalsete rõngaste külge sadula küljes. Kordevöö küljes on metall- rõngad, kuhu külgratsmed kinnitada. Kordetamisel võib kasutada erinevaid abiratsmeid, mis aitavad hobust õige asendi ja rühi leidmisel ning kontakti leidmisel suulistega.

KORDEHÜPPED

Takistus tuleb paigutada pikemale küljele suunaga maneeži või väljaku piirde poole, jälgides, et hobusel oleks piisavalt ruumi maandumiseks ja edasiliikumiseks. Selline takistuse paigutus aitab kontrollida hobuse tempot enne ja peale hüpet. Inimene peaks jääma veidi hobusest tahapoole ja hobusega kaasa liikuma, et loomal oleks hüppel piisavalt vabadust.

Kõigepealt laske hobusel traavis üle risti hüpata ja kui ta tunneb ennast traavis kindlalt, alustage galopiga. Muutke takistus seejärel lattaiaks ja lõpuks okseriks, takistuse ette ja taha võib panna maalati umbes 3 m kaugusele. See tagab, et hobuse hüppe kõrgeim punkt on takistuse kohal, mitte ees või tagapool tõket.

Kordehüpped aitavad säilitada hobuse loomuliku hüppe, sest ta on siis vaba ratsaniku raskusest, samas on see loomale huvitav ja vaheldusrikas. Harjutust saab teha hobustele, kes kuuletuvad inimese häälkäsklustele ja jooskevad kordel juba kindlalt. Kor- dehüppeid on soovitav teha mitte üle ühe korra nädalas. Samuti võib teha noorele hobusele teha vahelduseks kordehüpetele ka vabahüppeid.

Kordel hüppamine on heaks vahelduseks ka vanemale hobusele.

SOOVITAVAD HARJUTUSED RATSASTUSEL

Otseliikumised. Otse saab liikuda kõikidel allüüridel, kaasa arvatud taandamine. Harjutust võiks kasutada koos pööretega väljaku otstes või külgedel. Otsejoones liikumine ei ole kogenud hobusele keeruline, aga noorele hobusele on täiesti sirgel joonel liikumine üsna raske, sest ta kipub vajuma ühele või teisele poole külgmisse tasakaalu. Eriti on see tunda mööda rada liikudes, siis paljud hobused liiguvad õlad „plangu poole“, eriti galopis. Alustage otseliikumistega väljaku pikkadel külgedel, seejärel proovige sõita otse keskliinil, ¾ liinil, 2 m kaugusel piirdest, 0,5 m kaugusel piirdest.

20 m ringi sõitmine. Hobune peab olema painutatud tervest kehast ja järgima ringi kaart (painutus peab ühtima ringi kaarega). Hobuse tagumised jalad liiguvad esimeste jälgedes. Vähehaaval võite alustada väiksemate voltide sõitmist parandamaks veelgi hobuse tasakaalu tasasel liikumisel. Poolringide ja tagasisõitude sõitmine. Rütm ja impulss peavad terve harjutuse sooritamise jooksul jääma samaks. Hobuse keha peab järgima poolringi kaart ning olema tagasisõidul otse. Hobune peab painutama läbi kaare, mis sõidetakse tagasisõidu lõpus rajale tagasi tulles.

JUHUSLIKULT ASETATUD MAALATID

See harjutus aitab arendada hobuse galoppi, rütmi ja tasakaalu. Noore hobusega on seda harjutust soovitav teha kõigepealt sammus ja seejärel traavis. Kui hobune liigub ratsaniku all tasakaalus, võib sooritada sama harjutust juba galopis.

Kõigepealt alustage kolme latiga, sooritage harjutust mõned korrad. Seejärel lisage latte juurde ja tehke neil erinevaid pöördeid. Mõelge eelnevalt väga täpselt läbi liikumise suunad lattide vahel, et jõuaksite hobusele õigeaegselt märguande anda.

Maalattidest võib ehitada terve parkuuri ja sõita üle nende selliselt, et tempo oleks kogu aeg ühesugune ja hobune kogu harjutuse vältel tasakaalus.

Muutke pidevalt liikumise suunda, et harjutus hobusele tüütavaks ei muutuks ja lisage latte ka mõõdetud vahedega. Kui juba siin ilmeb rütmi muutust, tormamist, vajumist jm pole päris parkuuri probleemideta läbida võimalik. Pidage meeles, et üks pikem, tasakaalust väljas fulee tekitab lumepalli efekti, millele järgnevalt hobune läheb aina rohkem tasakaalust välja. Hoidke hobune enda all, et säilitada tema tasakaal. Selleks, et hobust tulevikus takistuste vahel tasakaalus hoida, peab tegema eelnevalt väga palju tööd ratsastusega ning maa- lattidega. Oskuste kinnistumiseks on oluline lõpetada siis, kui hobune on teinud ülesande hästi ja naudib oma sooritust.

VOLDIHARJUTUSED LATTIDEL HOBUSE PAINDLIKKUSE JA TASAKAALU ARENDAMISEKS

Harjutus koordinatsiooni, paindlik- kuse ja tasakaalu parandamiseks. Asetage umbes 3 meetriste vahedega kuus maalatti maneeži või väljaku keskliinile ja ületage latid otse. Kõige- pealt sooritage harjutus taas sammus ja alles seejärel traavis. Seejärel võite alustada voltide tegemisega, samuti algul sammus ja seejärel alles traavis.

Muutke harjutuse raskust selliselt, et hobune teeks voldi üle kahe lati. Jälgige, et ringid oleksid ühesuurused, liikumine püsiks samas rütmis, aktiivne ja hobune oleks lõdvestunud. Säär hoiab impulssi. Kui hobune veidi enam energiat vajab, siis ta saab seda sinu säärest. Võtke arvesse, et tegemist on üsna väsitava harjutusega, seega piisab, kui sooritada maksimaalselt kolm korda mõlemas suunas.

„KAHEKSA HÜPPAMINE“

See harjutus aitab parandada kontrolli ja rütmi ning õpetab noorele hobusele jalavahetust. Samas õpetab see ka hobusele koordinatsiooni ja aitab kontrollida tema liikumist ning allumist juhtimisvõtetele.

Harjutuse sooritamiseks ase- tage maalatt või üksik madal takistus risti väljaku keskele. Voldi diameeter võiks olla 20 m, et hobusel oleks piisavalt ruumi teha suunamuutus läbi jalavahet- use. Enne harjutuse tegemist oleks soovitav soojenduseks hüpata mõned takistused otseliikumisel. Kõigepealt hüpake takistust mõned korrad voldil samal suunal, enne kui hakkate liikuma kujundil „kaheksa“ koos jalavahetusega. Tehke sama harjutust 2-3 korda ühes suunas, seejärel väike puhkus ja 2-3 korda teises suunas.

 

Noore hobuse õpetamise esimeses etapis on olulisimad lihastiku, painduvuse, juhitavuse ja ratsastatavuse arendamine. Lisaks on tähtis usaldus sõitja ja hobuse vahel, hobuse enesekindluse kasvatamine. Hobune peab alati tahtma hüpata, see peab tunduma tema enda vali- kuna ning sportlane peab tegema talle selle võimalikult lihtsaks ja mugavaks.

Noorel hobusel pole oma karjääri alguses aimu, kui kõrgele ta üldse hüpata suudab ja ratsutaja peab tal aitama selles ettevaatlikult ning kannatlikult selgusele jõuda. Noore hobuse õpetamisel on tähtis ehitada kindel baas ja kui edaspidi midagi valesti läheb, tuleb tagasi tulla selle vundamendi juurde ning alustada uuesti.

Erinevaid harjutusi võib teha iga päev looma teadmiste laiendamiseks ja enesekindluse tõstmiseks. Arvesse peab võtma, et kõik hobused on erinevad ja nad käituvad erinevates situatsioonides erinevalt, kõik õpetused peavad lähtuma sellest ning olema paindlikud.

Samas peab hobusele väga kindlalt selgeks tegema, mis on vale ja mis on õige, õpetamisel peab olema väga järjekindel, et aru- saamine kinnistuks hobuse peas. Ärge kunagi ignoreerige väikeseid eksimusi ja mõelge, et küll järgmine kord õnnestub paremini. Niiviisi annate hobusele vale signaali selle kohta, mida nad tohivad ja mida mitte. Ratsanik peab looma hobusele kindlad piirid, kuid samas suutma hoida teda neis piirides rahulolevana.

Pidage meeles, noored hobused on justkui väikesed lapsed – katsetavad pidevalt piire!