Riina Pill,
Oma Hobu, august 2013,
Õppige aru saama hobuse märguannetest.
Selleks, et alustada noore hobuse ettevalmistust võistlemiseks peab ratsutaja õpetama ta reageerima oma märguannetele, need peavad olema selged ja arusaadavad. Samas annab ka hobune ratsanikule erine- vaid signaale, mis räägivad tema iseloomust ja tujust. Ratsutaja peab oskama neid signaale tõlgendada, et luua enda ja hobuse vahel edaspidiseks ühine suhtluskeel. Nende omavaheline “keel“ sõltub palju sellest, milline on hobune. Kui tegemist on raskemat tüüpi hobusega, peab ratsanik mõju- tama tugevamalt juhtimisvahenditega ja kergemat tüüpi hobune vastupidi vajab õrnemat ratsutamisstiili.
Mina isiklikult pooldan tundlikumat ratsutamisstiili, sest see säästab hobust ja samas ka ratsaniku jõudu. Füüsiliselt väsinud ratsutaja on närviline ja ärritub hobuse peale kergelt. Ratsanik, kes pole pingul ja krambis, suudab ratsutada tundlikumate mõju- tusvahenditega ja märkamatult.
Aegade algusest on loomade koolitamisel vaheldumisi kasutatud nn „piitsa ja prääniku“ meetodit.
Tihtipeale mõistetakse hobuse karistamist valesti ja tõlgendatakse vägivallaks või isegi julmuseks. Samas jällegi on vahel raskete harjutuste tegemine hobuse jaoks kurnav ja tundub nagu karistus, sest see nõuab temalt tugevat pingutust ja teisalt võib tänamisena tunduda lihtsalt see pisiasi, et ratsutaja ei mõjuta hobust liigselt.
Hobused on loomu poolest õrnad ja tundlikud, vaadake kasvõi seda, kuidas nad reageerivad kärbsele või parmule. Kasutage tema tundlikkus ära ja säilitage see omadus suhtlusel loomaga. Kui ratsanik on liiga karm või annab hobusele korraga mitu segast signaali, siis pikapeale hobuse tundlikus kärbub ja ta muutub tuimaks ning raskesti õpetatavaks.
Kui noorele hobusele õpetatakse uusi asju, ei tohi oodata kohe täiuslikku lõpptulemust, kinnistumine võtab väga pikalt aega. Õpetamine on nagu mosaiik, mis pannnakse kokku kildhaaval!
Ratsaniku käsutuses on järgmised mõjutusvahendid: sääred, käed ja hääl, mis on kahele esimesele toeks, ning lisaks tasakaal, mis on kõige tähtsam, sest mõjutab hobust alati, soovib ratsanik seda või mitte. Sõltuvalt sellest, kuidas paikneb ratsaniku tasakaal hobuse tasakaalu suhtes, mõjutab ta hobuse liikumist aeglasemaks või kiiremaks. Kui ratsutaja istub viltu ja kramplikult, liigub ka hobune kramplikult ja kõveralt, sest alateadlikult üritab hobune taskaalustada seljas olevat raskust. Kui ratsanik märkab, et hobune on viltu, aga ei tunnista, et see tuleb tema viltusest istakust, tahab ta kindlasti hakata viga kõrvaldama ratsme ja säärega. Sellega annab ta hobusele mitu erinevat märguannet samal ajal ja nii ühte viga parandades tekitab hoopis uusi. Hea tasakaal ja keha valitsemine on eelduseks selle olulise mõjutusvahendi õigesti kasutamiseks. Mida paremini ja tähelepanelikumalt ratsanik jälgib ja tunnetab oma hobust, seda lihtsamalt sujub nende koostöö.
Pidage alati meeles, et annaksite oma hobusele võimaluse asju õigesti teha!
Mitmekülgne põhiväljaõpe koos ratsutaja erialateadmiste ja empaatiavõimega on hobuse tervise ja heaolu kindlaim tagatis. Hüppehobuse harjumine uue ümbruse ja takistustega peab käima käsikäes ratsastamise treeningväljaõppega. Ühelt poolt suureneb seeläbi hobuse tarbimisväär- tus ja tema hea enesevalitsemine igas olukorras. Hüpptreeningul on tähelepanu all hobuse motoorsete võimete arendamine hüppeks, samas teda jõu poolest üle koormamata. Takistuste monotoonne, tuimalt ja korduv ületamine ei too edusamme. Noorhobuse valmidust tööks ja tema tasakaalukust soodustavad pigem usaldus ratsaniku vastu ja vaheldusrikkad harjutused. Hobuse takistussõidu väljaõpe ei tohi esile kutsuda vastumeelsust. Positiivsed kogemused soodustavad kindlustunde teket ja panevad hobuse hüppamisest rõõmu tundma. Noor- hobuste hüpptreeninguid peaks läbi viima kogenud ja tundlik ratsutaja. Ratsaniku põhjustatud ebakindlus võib hobuse jaoks tähendada suurt usalduse kaotust või tekitada tagasilööke töös.
SOOJENDUSHARJUTUSED ENNE HÜPPETREENINGUT
Harjutuste eesmärgiks on tagada hobuse parim vaimne ja füüsiline ettevalmistus järgnevaks treeninguks. Prioriteediks on soojendada lihased, et vältida võimalikke vigastusi, samas kasutame vajadusel seda aega märkamaks hobuse psüühilisi probleeme. Harjutused peavad olema asjakohased, võttes arvesse edasise treeningu sisu.
Võistluse võitmine või kaotamine sõltub väga palju sellest, kas olete teinud õnnestunud või ebaõnnestunud soojenduse!
Toon allpool näiteks mõned harjutused, mida soovitan teha soojenduseks.
GALOPISAMMU PIKKUSE REGULEERIMINE
Õpetab hobust pikendama või lühendama galoppi, kaotamata sealjuures rütmi ja tasakaalu. Arendab hobuse reageerimist juhtimisvõtetele. Asetage latid platsi keskliinile maha, et saak- site teha harjutust mõlemast jalast. Alustage harjutust siis, kui hobuse galopp on piisavalt aktiivne ja ümar, kõigepealt sõitke mõlemad vahed nelja sammuga, seejärel mõlemad viie sammuga. Jälgige, et mõlemal juhul oleksid kõik fuleed ühepikkusega. Istuge rahulikult ja tasakaalus, et mitte segada hobuse rütmi. Sammu lühendamiseks või pikendamiseks kasutage juhtimisvahendeid õigesti.
Kui hobune lattide vahel ei lühenda ühtlaselt, tehke vahepeal volt üle lati ja seejärel jätkake otse- liikumist. Kui hobune reageerib abivahenditele piisavalt hästi, võite harjutust sooritada nii, et teete lattide vahele erineva arvu fuleesid, neli ja viis või vastupidi. Hobuse arenedes võib maalatid asendada madalate takistustega.
X KUJULISELT SEATUD TAKISTUSE HÜPPAMINE
See on samuti hea soojendusharjutus, parandab pööramist, tasakaalu, juhtimist ja hüppe kvaliteeti. Asetage takistus platsi keskele, kasutage nelja latti ja jälgige, et takistus oleks hüpatav mõlemast jalast. Kuna tegemist soojendusharjutusega, siis läbige see nii traavis kui galopis, jälgige hobuse rütmi ja tasakaalu, kontrollige pööretel välimise ratsmega hobuse välimist õlga. Lõpetage harjutus, hüpates takistuse keskelt otse üle.
TAKISTUSTE HÜPPAMINE SERPENTIINIL
See harjutus arendab hobuse pööramist, kuulekust, rütmi ja suunamuutuste kaudu jalavahetust. Sobib hästi veidi kuume- matele hobustele, sest kogu aeg on piisavalt tegevust ja peab kuulama ratsaniku juhtimis- võtteid. Asetage kolm väikest takistust plasti keskliinile. Esialgu hüpake takistusi üksikult, seejärel voldi peal üle kahe takistuse. Oluline on jälgida õiget rütmi ja sammude pikkust voldil, vältige hobuse vajumist sisse või välja, hobune peab alati hüppel otse olema. Muutke harjutus jalavahetustega keerulisemaks ja hüpates „kaheksat“ ning asetades takistused üksteisele lähemale.
NÕUANDEID VÕISTLUSSPORDIKS Turniiridel ja võistlustel osalemist tuleks hoolikalt planeerida. Noor- hobustele on väljakul harjumatud mitmed asjaolud – näiteks muusika, pealtvaatajad ja paljud muud tähe- lepanu hajutavad tegurid. Suutlikkuse kõrval pannakse proovile ka hobuse vastupidavus. See annab ratsanikule olulist teavet selle kohta, millele tuleb edasisel treenimisel tähelepanu pööra- ta. Otsustava tähtsusega on seega väljaku ja võistluse sobivus. Enne esimest starti peab olema piisavalt aega väljakul rahulikult ringi vaadata. Kui harjutustega saadakse ratsaniku ja hobuse väljaõppe tasemele vasta- valt korralikult ja sujuvalt hakkama, on võistlustel osalemisest palju kasu ka siis, kui ei võideta. Seetõttu peab juba treeningutel järgima võistlustel esitatavaid nõudeid, et hiljem ei tekiks suuri üllatusi.
Olen püüdnud selles artiklis kirjeldada enda nägemust noore hobuse õpetamisest ja selgitada põhja- likult, kuidas mõjutada hobust kõige tõhusamalt. Loomulikult tean, et ratsutamist ei õpita ainult lugedes, õigesti ratsutama õpib ainult seda pidevalt tehes ja oma hobust tundma õppides. Kõikides õpikutes ja artiklites kirjeldatakse ratsutamist ideaalhobusel, aga sellist looma pole olemas ja alati peate harjutuste tegemisel arvestama oma ratsu iseloomu ja hetketaset. Palju asju võib loomulikult teha hoopis teisiti, kui mina teinud olen, aga kindlasti olen kõikide treenerina töötatud aastakümnete jooksul saanud piisavalt praktilist kogemust, mille põhjal paljud algselt probleemina tundunud asjad toimima saanud.
Lõpuks võib igaüks ikkagi ise otsustada, mis talle sobib ja mida peab õigeks oma hobuse peal proovida.
Edu oma hobuse õpetamisel ja nautige hüppamist!